on selline grupp, kus ta tahab edasi olla. Võrdlemine, see protsess, võib viia ka hoopis teistsuguste tulemusteni et inimene kriteeriume võrreldes jõuab arusaamale, et mõni teine kool võiks indiviidile olla palju sobivam. Võrreldavaid tuleb võrrelda võrreldavaga. 5. Hälbekäitumise kulturoloogilised seletused. E. SUTHERLANDi subkultuuri hälbeteooria järgi õpitakse hälbekäitumist niisamuti nagu igat teist käitumisvormi. Kurjategijaltel on omad traditsioonid, oma kultuur ja väärtushinnangud, mis on vastuolus ühiskonnas üldkehtiva kultuuriga. Kuritegelik subkultuur kujuneb välja ilma, et seda oleks vaja spetsiaalselt välja töötada. Selle teooria järgi algab inimese kujunemine (vastavas keskkonnas) kujategijaks juba lapseas või varases nooruses ning ta kujuneb (või õpib) kurjategijaks eeskujude mõjul. R. MERTONi nurjumis- e. frustratsiooniteooria kohaselt viib inimese kuritegelikule
seal ka õpetaja rollisisene nt isiksuseomadused on väga leebed, aga prokurörina peab olema karm ja range kurjategijate vastu, nt veel perearsti rollisisene konflikt peab ravima inimesi, olema enda raamatupidaja ja vb andma veel loenguid tudengeile 12. Hälbekäitumise kulturoloogilised seletused. E. SUTHERLANDi subkultuuri hälbeteooria järgi õpitakse hälbekäitumist niisamuti nagu igat teist käitumisvormi. Kurjategijaltel on omad traditsioonid, oma kultuur ja väärtushinnangud, mis on vastuolus ühiskonnas üldkehtiva kultuuriga. Kuritegelik subkultuur kujuneb välja ilma, et seda oleks vaja spetsiaalselt välja töötada. Selle teooria järgi algab inimese kujunemine (vastavas keskkonnas) kujategijaks juba lapseas või varases nooruses ning ta kujuneb (või õpib) kurjategijaks eeskujude mõjul. R. MERTONi nurjumis- e. frustratsiooniteooria kohaselt viib inimese kuritegelikule teele suutmatus saavutada oma
annaabi.ee 
