kuritegevusele. 5. C.Lombroso teooria sünnipärasest kurjategijast. Lombroso (1835-1909) Itaalia vanglaarst, kes oli esimene, kes hakkas uurima kurjategijat ja kurjategija isiksust, seetõttu on teda sageli nimetatud modernse kriminoloogia rajajaks. Tänase arusaama järgi oli tegemist siiski kriminaalpsühholoogiaga, sest Lombroso lähenemise nurgakiviks oli kurjategija isiksus. Tema peateos "Kurjategelik inimene"(1876) juhatas sisse uue suuna kurjategijate uurimisel kriminaalantropoloogia. Tema vaated oli tugevasti mõjutatud Charles Darwini liikide evolutsiooniteooriast (1859). Lombroso peamine idee oli, et on olemas liik inimesi, sünnipärased kurjategijad, kellel on tugev eelsoodumus kuritegelikuks käitumiseks. Tema arvates olid sünnipärased kurjategijad omamoodi bioloogilised tagasilöögid inimese evolutsioonis
on kaasasündinud ning lokaliseeruvad aju erinevates piirkondades.Kolju kühmukeste ja lohukeste kompimise järgi püüdis ta hinnata inimese psüühilisi omadusi.Gall jagas inimese "vaimujõud" kolme gruppi: a)madalad ehk loomalikud meeled(võimed),b)tundmismeeled ja c)arusaamismeeled,millest kõige kõrgemaks pidas ta mõtlemisvõimet. 19.sajandil said Galli frenoloogilised ideed populaarseks. 5.küsimus C.Lombroso teooria sünnipärasest kurjategijast Tema peateos "Kurjategelik inimene"(1876) juhatas siise uue suuna kurjategijate uurimisel-kriminaalantropoloogia(teadus inimestest).Lombroso nurgakiviks oli kurjategija isiksus.Tema vaated oli tugevasti mõjutatud Charles Darwini liikide evolutsiooniteooriast(1859).Lombroso peamine idee oli,et on olemas liik inimesi,sünnipärased kurjategijad,kellel on tugev eelsoodumus kuritegelikeks käitumiseks.Tema arvates olid sünnipärased kurjategijad omamoodi bioloogilised tagasilöödist inimese evolutsioonis
annaabi.ee 
