Andrus Kivirähk „Ajaloo keerises“ Proosaanalüüs Andrus Kivirähki „Ajaloo keerises“ jutustatakse lugu millestki, mis on juba möödunud. Lugu algab erinevate kurjakuulutavate märkidega. “Kurjakuulutavaid märke oli õhus juba hommikul, …, inimene on ju ikka alles tagantjärele tark“ teeb autor lugejale esimeses lauses sissejuhatuse. Ilmselt, et lugejas põnevust tekitada. Järgemööda toodud näited annavad ilmekalt edasi nö tagantjärele-tarkuse (õues sajab vihma, mis muutub järjest tugevamaks, lõpuks paduvihmaks, lambipirn põleb läbi, sukapüksid on katki jne). Loo algusest on aru saada, et midagi halba juhtub. Lugejas
7. "Leningradi sümfoonia" (1941) sai alguse Teise maailmasõja esimestel päevadel ning lõpetati Leningradi blokaadi tingimustes. Teose militaarsed rütmid ning kurjakuulutavalt sõjakad intonatsioonid väljendavad kõikehävitava sõjamasina koletut jõudu. 1953. aastal valmis Šostakovitšil 10. sümfoonia, mida peetakse tema sümfoonilise muusika üheks vaieldamatuks kõrgpunktiks. 1. osa skertso on kurjakuulutavate ostinaatsete rütmide ning värvika orkestratsiooniga üks helilooja groteskitunnetuse väljendusrikkamaid näiteid. Kolmandas osas kasutas ta motiivi nootidel d-es-c-h, mille ta tuletas oma initsiaalidest. Hilisematest sümfooniatest on väljapaistval kohal viieosaline 13. sümfoonia "Babi Jar" op. 113 (1962) bassile, meeskoorile ja orkestrile (Babi Jar on paik Kiievi lähedal, kus aastatel 1941-1942 hukati umbes 100 000 juudi rahvusest sõjavangi). Kuigi 13
annaabi.ee 
