Jõeoru madalaimas osas asub Korva luht, endine Sangaste mõisa kuivendatud katseheinamaa, kus kasvab haruldane kobarpea. Maad on valdavalt savised, valla idaosas on kohaliku tähtsusega liivavarusid. Maavarasid Tõlliste vallas ei leidu. Looduskaitse Tõlliste vallas asuvad viis kaitsealust parki. Laatre park (4,504 ha), Paju park (7,625 ha), Sooru park ja Sooru pargi tammik. Tõlliste vanadekodu puiestee (270 m) ja Vargasaare puistud (5,346 ha). Vallas on 2 hoiuala: Kuritse järve hoiuala ja Valli soo hoiuala. Tõlliste valla hoiualade valitsejaks on Valgamaa Keskkonnateenistus. Veel on kaitse alla võetud Tagula ajutiste piirangutega ala, pindalaga 21,18 ha, asukohaga Tagula küla. Ajutiste piirangutega ala kuulub Natura 2000 võrgustiku alade hulka. Kuna Tõlliste vallas, sangaste heinamaal leidub haruldasi ,,Harilikku kobarpead" taimi, on Keskkonnaminister (25. jaanuari 2006. a määrusega nr 8) nende püsielupaigad kaitse alla võtnud. (3)
(Kurtna järvestik - 30 km² alal 40 järve). Järverohked kohad on veel : Haanja, Karula kõrgustik, Kõrvemaa, Saaremaa loodeosa. Kesk-Eestis leidub palju jõgedele rajatud paisjärvi. Eesti järved on valdavalt väikesed ja madalad. Järvede valgalad on väikesed, seega veevahetus toimub ka aeglaselt. Ligikaudu 63 % järvedest vahetub vesi kuni 4 korda, kõige väiksem veevahetus on sügavatel umbjärvedel – 1 kord 3-5 aasta jooksul (Uljaste, Saadjärv, Kuritse, Hino). Paljudes madalates järvedes (rannajärvedes) vahetub vesi aasta jooksul kümneid korda (Porijärves 170 korda). Järvevee suuremad temperatuurimuutused toimuvad mais kiire soojenemise ja oktoobris kiire jahtumise ajal. Tugevam stratifikatsioon tekib sügavates järvedes (suvel vahe kuni 20 °, nt Nohipalu Mustjärves). Eestis esineb ka meromikseid järvi (segunemata veega), kus sügavamates kihtides täielikku segunemist ei toimu (nt Rõuge Kaussjärv ja Kooraste Linajärv).
annaabi.ee 
