kuriteost saadavat kasu ja seda kõike laias õigusrikkujate ringis. Eeltoodust tulenevalt võib nimetada kolm olustikulise kriminaalpreventsiooni abinõude rakendamise põhisuunda: 1) kuriteo toimepanemist raskendavad, Õigusvastase teo toimepanemist raskendavad abinõud saab jaotada nelja gruppi: a. eesmärgi saavutamise raskendamine - Eesmärgiks on muuta kuriteo objektiks olev ese kurjategijale raskemini kättesaadavaks (Nt ustel kasutatakse turvalukke). b. kuriteoobjektile ligipääsemise raskendamine - Heaks näiteks objektile ligipääsu raskendamisest on sularaha asendamine pangakaartidega, nii raskendatakse ligipääsu potensiaalse ohvri käsutuses olevale varale. c. potensiaalse õigusrikkuja kõrvalejuhtimine - Üks võimalik meede on siin nt liiklusvoolude ümbersuundamine, mis väldib võimaliku õigusrikkuja juhuslikku sattumist elamukvartalisse või elurajooni
seda võib nimetada ka situatsiooniliseks lähenemiseks. Eesmärk on piirata kuriteo sooritamise võimalusi. See lähenemisviis lähtub kriminoloogilisest tõsiasjast, et kuriteo sooritamise võimaluste ja kuritegude arvu vahel on kindel seos. Kuna potentsiaalsete kurjategijate kindlakstegemine ja nende kuritegude ennetamine on osutunud võimatuks või raskeks, tulebki hakata kuritegusid takistama, kõrvaldades nende kordasaatmise tingimused. · Raskendada kuriteoobjektile ligipääsetavust (roolilukud) · Eemaldada kuriteoobjekt (nt ei maksta vargusekindlustust, kui objekt on lohakil) · Kuriteovahendite eemaldamine (kontroll tulirelvade üle) · Kuriteo rentaabluse vähendamine (märgistamine jne) · Formaalne kontroll (lennujaamad ja seadmed) · Loomulik kontroll (valgustatud tänavad) · Töötajate korraldatud kontroll · Elukeskkonna planeerimine 1. Õiguse sotsioloogia puutepunktid õiguse filosoofia ja õiguse ajalooga.