Õpikus on ära märgitud järgmised mõisted: raadius, ring, ringjoon. Valemid: C = 22 S=2 3.5.1. Näiteülesanded 1. Leiame ringjoone pikkuse ja ringi pindala, kui r = 10 cm. Ringjone pikkus on: C = 2 x 10 = 20 = 20 x 3, 14 = 62, 8 (cm) Ja ringi pindala on: S = x 102 = 100 = 314 (cm2). 2. 1997.a registreeriti Eestis 46 salakaubaveo juhtumit, valeraha kasutamine avastati 79 korral, registreeriti 484 röövimist ja 194 väljapressimise juhtumit (muid kuriteoliike selles näites me ei vaatle). Kujutame leotletud kuriteod sektordiagrammina. Joonis 4 Vaadeldavad kuritegusid oli kokku 46 + 79 + 484 + 194 = 803. Iga kuriteoliik protsentides üldarvust: Salakaubavedu: x 100% = 5,7%, valeraha kasutamine : x 100% = 9,8%, röövimised : x 100% = 60,3% ja väljapressimised : x 100% = 24,2%. Sektordiagrammi joonestamiseks leiame, kui suur nurk on iga sektorit piiravate raadiuste vahel:
mõttetu topelt reguleerimine – ülikooli professorid kritiseerisid. Kui pädevus hakkab mõjutama üldosa – kas on võimalik sätetest välja tulla? Paratamatult on juba mõjutanud, nt juriidiliste isikute kriminaalvastutuse koha pealt, ka tahtlus – keskkonnavastaste kuritegude direktiivides rõhutati, et ka hooletuse korral peaks olema kuritegu, osavõtt – ka kuriteost osavõtt peab olema karistatav. Kui jääb mulje, et ühtlustatakse kuriteoliike, siis mõju on laiem. Et kui direktiiv muudab pisikest osa, siis meie karistusseadustik on kõik seotud (üldosa ja eriosa seos omavahel) ja kui ühte kohta muuta, peab paratamatult kohandama ka teisi osi. Jagatud pädevus – mõiste tuleb ELTL art 4(2), 2(2). liikmesriigid teostavad oma pädevust ainult niivõrd, kuivõrd liit ei ole oma pädevust teostanud. Mida rohkem EL seda pädevust kasutab (nt kuritegusid ühtlustab), seda väiksem on liikmesriikide pädevus.
käitumise iseärasused peaksid peegelduma aju iseärasustes ning see peaks kuidagi puht väliselt olema ajus kajastatud. Arvati, et kui aju on erinev, siis mõjutab ta kuidagi teda ümbritsevat pealuud. Hakati otsima seoseid inimese kolba kuju ja tema käitumise vahel. 9 Frenoloogia töötas välja terve seisukohtade kompleksi, kus erinevatele koljupiirkondadele anti erinevaid kuriteoliike mõjutav tähendus. Ühte sellist frenoloogia õppevahendit võib näha ka TÜ Ajaloomuuseumis, kus on see kolp olemas koos pealkirjadega, mis piirkond missugust hälvet võiks tähendada. Aja jooksul on selgunud, et need seosed on ilmselt siiski märksa keerukamad. Praegugi nõustume seisukohaga, et meie käitumist reguleerib oluliselt peaaju, aga seda, mis seal peaajus toimub, seda on väga raske väliskuju järgi hinnata. Praegu hakatakse uuesti seda uurima.
annaabi.ee 
