süsteemi vahel. Õppides vaatlema end rohkem mõjutuste objektina kui aktiivselt tegutseva isikuna, valmsitab hälvik ette pinnast hälbivaks käitumiseks, vältides samal ajal vajadust üldkehtivatele normidele otseselt vastanduda. 2. kahju eitamise teel s.o antud käitumine ei tekitanud kellelegi kahju ja sel juhul ei saa selline käitumine olla keelatud. Paljude riikide kriminaalsüsteem teeb vahet kuritegudel, mis on olemuslikult kuritegelikud (mala in se) ja kuritegudel, mis on küll ebaseaduslikud, kuid ei ole amoraalsed (mala prohibita). Võib teha samasuguse vaheteo, kuid küsimus nihkub sinna, kas kellelegi tehti kahju. Seda võib tõlgendada mitmeti, nt vandalismi võidakse vaadata vallatusena (isikud võivad ka kergelt korvata oma kahju); autovargust võib vaadelda omastamisena
vägivalda (või selle ähvardust). valgekraeline kuritegevus - tavaliselt vägivallatu aga siiski seadusevastane tegevus, et saada materiaalset kasu, vältida nende kaotamist/loovutamist või kindlustada positsiooni, poliitilist või majanduslikku edu. organisatsiooniline kuritegevus - pannakse toime mitte otsee isikliku kasu vaid organisatsiooni huvides, kuigi nende eest saab vastutusele võtta nii füüsilise kui ka juriidilise isiku. 17.5. Mis vahe on isiku- ja varavastastel kuritegudel? Isikuvastane kuritegevus on suunatud inimestele neile haiget tegemise vms füüsilise kahju toomise eesmärgil. Varavastased kuriteod puudutavad inimeste vara ning toovad pigem emotsionaalset ja varalist kahju kui reaalset valu. Isikuvastane kuritegu on tapmine, varavastane on varastamine. 17.6. Kirjelda karistusasutusi sotsioloogilisest vaatenurgast vastates küsimusele, miks nad eksisteerivad ja milliseid alternatiive neile on välja pakutud / katsetatud?
Trajanuse ajal saavutas Rooma riik oma maksimaalse ulatuse. Tekkis ka ristiusk. Roomlased austasid oma jumalaid, aga olid ka hellenistlikud kultused. Seal oli müsteeriumid, kus austajad olid suletud grupis. Sealt kuskilt tuli ka Jeesus. Tema õpetas kasvas välja juutide messija ootusest ja ilmuski messijana. Läks erinevate juudi salkadega vastuollu. Rooma valitseja lõi risti (seal võisid ka juutidel osa olla). Kolgatal ta hukati igatahes, risti löömine oli poliitiliste kuritegudel tavaline. Kristlus hakkas levima kreeklaste hulgas ja varajase keisririigi ajal 10% elanikes võis idas neid olla. Ka läänes oli mõni protsent. Ladinakeelses elanikkonnas levis vähe. Kristlased läksid vastuollu polüteistliku religiooniga. Nad austasid vaid ühte ja mitte Rooma omi, ja see võis roomlaste jumalaid häirida. Kõik hädad aeti kristlaste kaela seetõttu. Kristlasi umbusaldati ja räägiti igast jutte taga. Ka keisrikultusega oli probleeme, nad isegi ei teesklenud
annaabi.ee 
