3) Vene aeg 1710 – 1918 Rahvuslik ärkamise aeg 4) Eesti aeg 1918 - Eesti Vabariigi sünd Reformatsioon, selle peamised põhjused ja tagajärjed Reformatsioon on usupuhastus. Põhjused – varastamine, ladina keelne piibel Tagajärjed – rahva keelne piibel, inimesi tuleb harida Seisused varauusajal - tunnused, ülesanded, õigustus seisuste ebavõrdsusele 1) Vaimulikud- pidid palvetama kõigi eest 2) Aadlikud- pidid kaitsma välisvaenlaste j kuritegijate eest 3) Lihtrahvas- pidid füüsilise tööga kõigile elatist teenima Miks nimetatakse varauusaega tihti ka "vanaks korraks"? Varauusaega nimetatakse tihti ka “vanaks korraks”, sest oldi ikka vana viisi edasi. Kelle vahel oli jagatud riigi territoorium uusajal? Riigi territoorium oli jagatud uusajal aadlike ja kuninga, kiriku, kloostrite, väheste vabade talupoegade ja linnade vahel. Mis vahe oli vanadel aadli perekondadel (mõõga-aadlil) ja uusaadlil (mantli e.
aastal Estonia küla 32. Umbes samal ajal tekkisid Krimmis järgemööda eesti asundused : Kijat-Aktatsi (1861), Beregovoje ehk Samruk ehk Rannaküla (samuti 1861), Dzurtsi, Kontsi-Savva (mõlemad 1863), Sõrt- Karaktsora (1864), Tarhan (1879). Selle esimese ümberasumislainega arvatakse mujale elama asunuvat umbes 1400 lõunaeestlast ja 2200 põhjaeestlast33. Uueks sihtkohaks ümberasujaile kujunes ka kauge Siberimaa. Kuna Siberit tuntakse eelkõige Vene riigi vastaste ja kuritegijate sunnitöö- ja pagendamispaigana, on 30 Vassar 1975: 44 31 Vassar 1975: 175 32 Võti 1996: 150 33 Võime 1993: 108 ehk mõnevõrra üllatav, et peale karistusaluste leidus Siberi eestlaste hulgas palju neid, kes siirdusid sinna küll ametivõimude õhutusel, kuid ikkagi omal vabal tahtel. Siberisse asunud eestlaste jaoks oli oluline 1804. aastal oletavasti Ingerimaalt väljasaadetud talupoegade poolt rajatud Rõzkovo küla, mis asub samanimelise järve ääres
puudusid võimalused edukaks sotsialiseerumiseks. Kuritegevuse uuringute kõige suurem väljakutse seisnebki tulevikus selles, kuidas kriminaalse käitumise seletemisel õnnestub kõige paremini intergreerida sotsiaalsed, psühholoogilised ja bioloogilised andmed. (Saar, 2007, lk 60-62) 2.1.2 Kriminaali füüsis, kehaehitus Kuritegeliku käitumise pärilikkuse probleemiga on otseselt või kaudselt tegelenud kõik uurijad, kes püüdnud kindlaks teha kuritegijate füüsilisi erisusi võrrelduna üldpopulatsiooniga. Inimese kehaehitus omandatakse ju eelkõige geneetilisel teel oma vanematelt (nt kehapikkuse puhul räägitakse pärilikkuse koefitsienfist 0,9) ja kui tõestada kurjategijate erilise kehaehituse olemasolu, on sellega viidatud bioloogilistele eelduste suurele rollile kuritegelikus käitumises. Teeraja selles vallas on loomulikult Lombroso, kelle katsed erilise bioloogilise kurjategijatüübi tuvastamisel ei olnud väga edukad
annaabi.ee 
