kriminaal- ja tsiviilasjades tehtud kohtuotsuste tunnustamisele ja täideviimisele teises liikmesriigis. Need põhimõtted on eriti olulised tsiviilmenetlustes, mis käsitlevad lahutust, lapse hooldusõigust, elatisrahanõuet või isegi pankrotti ja maksmata arveid, juhul kui asjaosalised elavad erinevates liikmesriikides. Euroopa vahistamismäärus on uus vahend, mida liikmesriikide asutused saavad kasutada kuritegevusevastases võitluses. See asendab pikaajalist väljaandmismenetlust ning tagab, et kahtlusalused või süüdimõistetud kurjategijad, kes hoiavad seaduste järgimisest kõrvale, antakse kiiresti välja riigile, kus nad süüdi mõisteti või nende üle kohut peetakse. Euroopa Liit kasutab maksumaksjate raha liikmesriikide ja parlamentide poolt asutamislepingutes kokku lepitud tegevuste rahastamiseks. Väike summa umbes
kehtiva õiguse kohaselt selline kaalutlusõigus puudub ja siin toimib kohustuslikkuse põhimõte reservatsioonita (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 14. aprilli 2010. a otsus nr 3-1-1-19-10, p 8.2). Kõnealust põhimõtet täpsustades märgitakse KrMS § 193 lg-s 1 ja §-s 194, et kriminaalmenetluse alustamiseks peab olemas olema ajend (kuriteoteade või kuriteole viitav muu teave) ja alus (kuriteo tunnuste sedastamine kriminaalmenetluse ajendis). 8. Tuleb nõustuda kassaatoriga, et kuritegevusevastases võitluses ei saa õiguskaitseasutused piirduda üksnes passiivse kaitsetaktikaga ja kuriteoteadetele või -kaebustele pelgalt reageerimisega. Seetõttu ongi KrMS § 197 lg-s 2 ette nähtud võimalus, et kriminaalmenetluse ajend võib ilmneda ka uurimisasutuste ja prokuratuuri endi tegevuse tulemina. Kolleegium nõustub kassaatoriga selleski, et käsitletaval juhul
annaabi.ee 
