eluaset või neile pühendatud templit · Templite kogud · Ateena Akropoli Pinakoteek · Aleksander Suure loodusteaduslik kogu · Roomas erakogud: Keiser Hadrianuse villa, Marcenos -> metseen Keskajal kirikud ja kloostrid; 15. Saj Prantsusmaalt pärit kunstimuuseumi sünonüümina kasutatav sõna ,,galerii". Renessanss · Vatikani kogud · Medicite kogu Firenzes · 14-15 saj kuriositeetide kabinetid; Wurderkammer, Kunskaamera Paavst keelas kunst väljaviimise riigist. Esimene taoline piirang maailmas. Hakati koguma ka ajaloomälestisi, määrav seos ajalooliste isikutega või ajaloosündmustega. Muuseumide kujunemine 18 saj: · Avatakse osa erakollektsioone publikule; sildid eksponaatide juures, temaatiline jaotamine, ajalooline jutustus kõrval 18-19 saj kaasaegse muuseumi sünd; Briti Muuseum 1759, Louvre 1793
sajandil riigistama Eesti varaseimad muuseumid on alguse saanud baltisakslaste erakogudest. Kõige esimesed muuseumid tekkisid Vanas-Kreekas, kus nad tähistasid õppe- ja uurimisasutust. Varaseimad kunsti- ja haruldustekogud olid kirikute, kloostrite, ülikute jm. varakambrid. Antiikaja kõige suurem muuseum oli Aleksandria museion. 14.15. sajandil hakkas jumaliku maailma väärtustamine taanduma ja väärtuseks muutus inimene ning materiaalne maailm. Tekkisid kuriositeetide kabinetid, kuhu koguti "veidraid" asju, näiteks eksootilisi loomi. Euroopas tekkisid muuseumid tänapäeva mõttes 15.17. sajandil, kui algas spetsialiseerumine valdkondade kaupa. Vanu, hinnalisi ja haruldasi esemeid, sealhulgas kunstiteoseid ja etnograafilisi esemeid koguti kunstikambreisse, münte säilitati mündikabinettides, loodusteaduslikke kogusid nimetati naturaaliaiks. Tekkisid nn galeriimuuseumid. Kuid muuseumid olid endiselt rahvale suletud. 18
,,Põllumajandusest" Gaius Plinius Secundus ( Vanem, u 2379; noorema onu): ,,Looduslugu" (37 rmt), eeskujuks hilisematele entsüklopeediatele. Vitruvius: ,,Arhitektuurist" (10 rmt). Aulus Cornelius Celsus (u 25 eKr 50 pKr): ,,Meditsiinist". Lucius Iunius Moderatus Columella (4 u 70): ,,Põllumajandusest". Sextus Iulius Frontinus (u 40 103): ,,Akveduktidest". Aulus Gellius (u 120 pärast 180): ,,Atika ööd" (kuriositeetide entsüklopeedia). 130. Millised olid Rooma ajalooproosa kesksed ideed ja kes olid tähtsamad esindajad? Enda ümber toimuva fikseerimine varem: peamiselt eepika, ülistuslaulud, antikvaarne kirjandus, aastakroonikad; hiljem: biograafiad. minevik ja selle austamine kui kaasaja heaolu põhjus Cicero: ,,Mitte teada seda, mis toimus enne sinu sündi, tähendab jääda alati lapseks. Mida muud on ühe inimese elu, kui mitte eelkäijate eludega
annaabi.ee 
