jälgiks sitikaks, kellega keegi enam mingit tegemist ei taha teha. «Metamorfoosi» eristab teistest Kafka novellidest see, et see liigub unenäolisuse ja võõrandumise skaalal veel ühe sammu edasi unenäolisusest unenäkku, võõrandumisest absoluutselt võõrani, inimesest sitikani. «Metamorfoosist» ongi kirjanduse ajaloos saanud ülima võõrandumise sümbol ja omamoodi kaf- kalikkuse kvintessents. Kõik Kafka lood väljendavad ülimat, sageli lausa kurioosset väljapääsmatust ja kimbatust. Sageli saab see kurioosne või absurdne mõõde ülekaalu loo peaaegu alati traagilise alatooni üle, mispuhul novelli võib lugeda kui ülimalt lõbustavat (ent samas muidugi ka vältimatult traagilist) lugu. Novellis «Külakoolmeister» (algselt avaldatud pealkirja all «Hiidmutt») jutustatakse meile külakoolmeistrist, kes on külatagustel nurmedel täheldanud hiid- mutti, ning kelle elu sisuks saab sestpeale teadusliku avalikkuse
Kui ei kohtuta, on üks kahest miinusmärgiga. Tihedalt seotud teekonnakronotoobiga: eri kohtumised teel. Koht lülitub romaani vaid kui pelk ruumiline ulatuvus. Laevahukuks vaja merd. Mere geogr. ja globaalne olemus ebaoluline. Ruumi mõõdetakse kauguse ja lähedusega. Tegelaste jaoks maailm, kuhu nad satuvad, tundmatu. Igasugune sotspoliitiline määratletus tooks sisse tingituse, mis piiraks juhuse absoluutset võimu. Kreeka romaani võõra maailm on kunstiline ruum täis kurioosset ja rariteetset, millel puuduvad omavahelised seosed. Kõik asjad hetkelised, neil puudub seos tervikuga. Iseväärtused niisama juhuslikud ja ootamatud kui seiklusedki. Nad on seiklusajaga ühest materjalist, ühe ja sama juhuse sünnitatud. Inimene romaanis maksimaalselt passiivne ja muutumatu, juhus valitseb. Inimene sunnitud ruumilises liikumises. Liikumisest ruumis sünnivadki kreeka romaani kronotoobi põhil tunnused: inimene
annaabi.ee 
