"Maanteeametil on üks autokäru, mille peal see niiduk oli. See autokäru on küll olnud minu kasutuses. Kasutasin käru, ajasin muruniiduki sealt maha ja pärast ta oli seal peal. Nii et selles mõttes kunagi eelnevalt on see muruniiduk olnud minu kasutuses küll, jah," rääkis Tsäkko. Muruniiduk haihtus. Jääb arusaamatuks, miks ei ajanud Tsäkko niidukit kärult maha juba maanteeameti territooriumil, vaid toimetas selle koos autokäruga minema. Veelgi kurioossemaks muudab juhtumi see, et niiduk on kadunud. Tsäkko sõnul peaks niiduk olema utiliseeritud, sest see oli katki. Maanteeametist aga öeldi, et utiliseerimist pole toimunud ja niiduk ei asu ka maanteeametis. "Muruniidukit maanteeamet utiliseerinud ei ole. See kanti Tamur Tsäkko ettepanekul varade nimekirjast maha," kommenteeris maanteeameti pressiesindaja. Lühidalt kokku võttes on tekkinud olukord, kus maanteeameti endise peadirektori ettepanekul
muusikasse, kusjuures kahe viimase puhul eriti õnnestunult. Tähelepanuväärne on viis, kuidas ENSV päevil tegutsenud punkarid ning nende looming on ühiskonnas laialt tuntud ka tänapäeval – selle fenomeni kõige markantsemaks näiteks on 2007. aastal Rakveres toimunud maailma esimene punklaulupidu. Subkultuur, mille põhiidee on massi vastu töötamine ja vastandumine, on omandanud Eestis üllatavalt positiivse kuvandi. Punklaulupeo näite teeb veelgi kurioossemaks tõsiasi, et üritusel osales lausa Eesti Vabariigi president. Põhjusi eestlaste pungihoiakutele tuleb otsida tõsiasjast, et punkliikumine seostub paljudele laulva revolutsiooni päevadega, iseseisvuse taastamisega ning vastupanuga nõukogude võimule.102 Kui Läänemaailmas oli tavaline kuvand punkarist, kes riigilippu põletab, siis paljude eestlase mälus on laulva revolutsiooni aegne mälestus riigilipuga
annaabi.ee 
