Küünlapäevast algas külviks ettevalmistumine. Karjamaad ja mets olid taludes ühiskasutuses. Saaremaal olid 18. sajandi lõpuks talumajadel juba aknad ja laudpõrandad, valguse saamiseks kasutati küünlaid ja lampe. Liivimaal oli teonädala pikkuseks viis päeva, Eestimaal kuus, kusjuures rannatalupoegade koormised olid tavaliselt väiksemad. Talurahvas: Talupojad lootsid endisis aegu meenutades saada toetust Peterburist. Kõige kurioossem juhtum leidis aset Virumaal Vohnja Jaaniga, keda mõisnik taga kiusanud. Enam kui riigivõim, kaitses talupoegi mõisniku majanduslik huvi. Paljud talupojad põgenesid Petseri kloostri maadele, kuhu tekkisid omaette külad. Talupoegade pagemise takistamine oli rüütelkondade mure. 1756. aastal esitati kava talupoegade Soome pagemise vastu. Aja möödudes muutusid seadused selles osas üha rangemaks. Riigivõim saavutas suuremat edu
Samas on Eestis millises järjekorras ja diskussioon selle üle, millise nimetuse all kuidas ja mille alusel õpitakse. Õppekava sisu ja ühtlustada ettekujutust proportsioonid sõltuvad sel pedagoogikast kui juhul täielikult konkreetses teadusest, üsna napp ja õppeasutuses suurimat lünklik. Mõnevõrra mõju omavate õppejõudude üldistatult võib öelda, et või - veelgi kurioossem - Eesti pedagoogika tegeleb administratiivpersonali küll palju haridusliku ja isiklikest eelistustest, kui kasvatusliku praktika, ebapüsivad ja nõrgalt mitte aga piisavalt kasva- põhjendatud need ka tusteaduste eneste arengu poleks. Vaevalt oleks see kriitilise käsitlemisega. kok-kuvõttes meeltmööda Pikemas perspektiivis ka kõige tähendab selline olukord teooriapelglikumatele