Kas Euroopa Liiduga ühinemine piirab Eesti Vabariigi suveräänsust? Eesti on olnud pikka aega võõra võimu all. Meie väikese territooriumi, maavaradevase ja väikese rahvaarvuga läänemereriiki on himustanud paljud võõrad rahvad. Meid on vallutanud rootslased, poolakad, taanlased, sakslased ja korduvalt venelased. Viimased hoidsid Eesti Vabariiki kõige kauem oma käsutuses. 19401941 19441990 Neil aastail kuulusime kurikuulsasse Nõukogude Liitu. Eestlaste vabadus oli piiratud ja omadel puudus sõinaõigus. Kõik otsused tulid suursugusest Moskvast. Keelatud oli kõik- reisimine, avalik joomine, noored ei tohtinud avalikult isegi kudrutada, ilma et neid korravalvurid oleks korrale kutsunud. Suurim minus selle vabaduse puuduse juures olio ma valuuta ja lipu puudumine. Toompeal lehvis punane lipp, mis ei eristanud meid mitte kuidagi teistest liiduriikidest. Oleme jõudnud aastasse 2012
Nii ei saanudki enne Põhja-Aafrikasse naasmist enam Saigoni võlusid" nautida, vaid viibisin kogu ooteaja haiglas. Tagasisõit toimus ühel meestetransportlaevaks ümberehitatud .XibertyV ning kestis 31 päeva. Rügemendi 3500-st mehest pöördus tagasi 700 leegionäri. Umbkaudu paarsada olid ehk nende teenistust Indo-Hiinas pikendanud vabatahtlikult, ülejäänuid tuleb lugeda langenute, haavatute või haiguste tõttu juba varem evakueeritute hulka. Pohja-Aafrikas saadeti meid kõiki kurikuulsasse Leegioni peakorterisse Sidi-Bel-Abbes'si puhkusele ning seejärel uut teenistuskohta saama. Siin avanes meile kui Indo-Hiina ja muude sõjatandrite veteranidele uus ja muutunud pilt vanast Leegioni garnisonist, sääl valitsevast väljaõppekaadrist ning noortest vabatahtlikest", kes ei tulnud enam sõjavangilaagritest. Nende hulgas oli näha hispaanlasi, portugallasi, itaallasi ja teisi, kes kõik noored ja tihti väikeste pattudega nende kodumail. Juhtus ka üllatusi