tuumakatsetused amtosfääris. (Howard Cincotta 1997. Lühike Ameerika ajalugu.) Üheks pea enim inimkonnaaerengut mõjutanud Külma sõja „lahinguväljaks“ sai kosmos. Kui NL 1957. aastal saatis välja esimese tehiskaaslase- Sputniku, see äratas ameeriklased, kuna kardeti et kui venelased suudavad asju saata kosmosesse suudavad nad ka aatompommid viia Ameerikasse. Järgnes ridamisi suuri kosmoseprojekte mõlemilt poolt, kuid kõige kurikuulsamaks on saanud kindlasti 1969 aasta reis kosmosesse, kus esimese inimesena astus Kuule just ameerikalne, see oli suur võit. Hiljem on paljud skeptikud üritanud tõestada seda, et ameeriklased vaid näitlesid Kuul käismist,et saavutada moraalne võit sõjas, väites et tegelikult pole seda kunagi juhtunud. Ameerika üheks skandaalseimaks presideniks võib pidada richard Nixonit. Ta oli esimene Ameeirka president kes üritas läbirääkimis pidada ja majanduslikke suhteid
pankrotistuma. Kristalliööd peetakse holokausti alguseks. Tõsisem juutide hävitamine algas II maailmasõja ajal. 20.01.1942 toimus Berliinis Wannsee konverents, kus otsustati ,,juudiküsimuse lõplik lahendus". Eesmärgiks oli juudivaba (Judenfrei) ühiskond, mistõttu ka okupeeritud maades tuli juudid likvideerida. Esimesena ja (endistest) riikidest ainsana kuulutati Judenfrei'ks Eesti (detsembris 1941). Omaette teema on koonduslaagrites toimunud inimkatsed, mille teostamisel kõige kurikuulsamaks on saanud 1943-1945 Auschwitzis tegutsenud arst, Surmaingli (Todesengel) hüüdnime pälvinud Josef Mengele. Mengele erilisteks huvialadeks olid kaksikud (väidetavalt püüdis ta vähemalt korra kunstlikult luua siiami kaksikute paari, ent üritus ebaõnnestus) ja 10 liliputid. Tema isik on seotud legendidega ja ta inimkatsetest on liikvel igasuguseid lugusid.
annaabi.ee 
