Ta ise karistas neid ja soovis, et kuningas karistaks neid samuti ja veel karmimalt, kui oli neid karistanud tema. Võõrasema kartis, et tema poegadel tuleb jagada kuninga vara vihatud lastega, ja ta pidas aru, kuidas korraldada asja nõnda, et tema lihased lapsed saaksid endale kogu kuningriigi. Tema valge lauba taga võrsusid mustad mõtted. Ta otsustas, et lapsed peavad surema. Ta teadis, et kuningas ei laseks tal lapsi puutuda, ja seepärast valmistas ta oma julma tegu kurikavalalt ning kaua ette. Salaja kutsus ta selle maa naised kokku ja ütles neile: ´´Ma tean, kui töökad te olete, aga sellest hoolimata ei ole te rikkad. Teie ise töötate ja teie perekonnad töötavad, aga hädavaevalt te suudate aitasid viljaga täita. Ma sain teada võtte, kuidas te võite oma põldude saaki kolmekordistada. Meeleldi avaldan ma teile selle võluvõtte. Enne kui te lähete põllule kõlvama, peate viljaterad ära praadima. Küll te näete, et teil ei jätku
Teie istute Kristuse süles, mitte meie, vanad, ja kui..." Slopasev ei saanud lõpetada, sest härra Maurus astus klassi. Aga ta oli nähtavasti väga üllatatud, et siin valitses täielik rahu, kuna teistest klassidest kostsid ikka veel üksikud paugud ja hulgalised karjatused. Tema teada pidi olema otse vastupidi. Sellepärast polnud tal aega siin enne peatuda, kui oli rahu jalale seatud kogu majas. Alles siis tuli ta uuesti tagasi ja ütles kurikavalalt: ,,Härra Slopasev, täna juhtus minuga imelik asi, väga imelik asi." ,,Mis siis?" küsis Slopasev nagu uudishimulikult. ,,Kui ma voorimehega mürinal üle silla sõitsin, kuulsin ma äkki hirmsat müra ja kisa. Ma ütlesin siis voorimehele: ,,Härra voorimees, kas teil on head kõrvad?" Ja voorimees pidas hobused kinni ning ütles: ,,Miks saksad seda küsivad?" Mina vastu: ,,Härra voorimees, on teil head kõrvad või ei ole