determineeritusse ja sellesse, et neid teadmisi peab ühiskonna arenguks ära kasutama /.../ Vilms väitis, et 1/3 eesti rahvast on alaväärtuslik (4) ja teenis sellega ajakirjanduses üldise halvakspanu (5)." Seejuures olevat Vilms Kallingu hinnangul lähtunud majanduslikest kaalutlustest, öeldes, et ,,/.../ "Haleduse ja ülearu helluse pärast iga inimese moodi olevuse vastu maksab meile umbes 10 000 vaimuhaige ülevalpidamine aastas üle 100 miljoni sendi. Peale selle vangimajad, kurikalduvustega laste kodud jne., mis vähemalt 1 miljard senti aastas kulu teevad."/.../ (Kalling, Eesti Arst) Vilms oli seisukohal, et puudega inimesed, joodikud ja pätid jms on ,,tõuliselt alaväärtuslikud ega tohiks omada ühesarnaseid õigusi. Ka suur osa töölisklassist, kes ei avalda erilist tahet ülespoole tungimiseks, on tõuliselt alamal tasapinnal kui suurem osa keskklassidest." (Kalling Eesti Arst) Aadu (Ado) Lüüs (1878-1967-Stockoholmis) oli seltsi asutajaliige ja esimees (1924-1937)
- 1090 1922a. - 161 2005a. - 1625 1930a. - 21 2 Kuritegevus EVs ARVESTUS 5. Dr. Hans Madissoni 1923. a. uurimuse – Harku kurikalduvuste poeglaste kasvatusmaja kasvandike kuritegevusele sattumise põhjused – järeldused. Uurimus puudutab 1923 aasta Harku kurikalduvustega poeglaste kolooniat. Sinna kuulusid kodutud, taskuvargad jne. Kolooniasse pandi maiustuste, koduste, tubaka, loomade ja mehaanikariistade varguste tõttu. Nendest poistest 1/3 kuulus ühiskonna kõige madalamasse kihti. 150-st juhust vaid 27-l elasid lapse vanemad koos, seega enamus oli pärit lõhutud perekondadest või vaeslapsed. 46%- l oli isa alkohoolik. 48%-l olid vanem(ad) kohtulikult karistatud, 61%-l kohtulikult karistatud vanemad vennad, õed
annaabi.ee 
