endastkeedetud suhkru, piimakomponentide (piimapulbri, kondenspiima)rasvaine (või, margariini) ja glükoosisiirupi segu, millele on lisatud lõhna- ja maitseaineid. Erinevalt piimakompvekkide massist sisaldab iirisemass rohkem piima ning teda keedetakse tugevamini. Võivad olla ka sokolaadiga kaetud (nt. Dumle). Karamellkompvekid põhitoormeks on suhkur ja glükoosisiirup, mis keedetakse, lisatakse aroom-, värv- ja maitseained (täidisega, täidiseta, poolpehme kurgupastillid, pulgakommid, monpansjee - väike ilma ümbriseta klaaskaramellkompvek). Batoonikesed pehmed kommid erinevate lisanditega (kakao, kama, piimapulber jm). Drazeed kujutavad endast väikseid ümara või ovaalse kujuga kompvekke, mis koosnevad korpusest ja ümbrisest. Sõltuvalt drazee liigist võivad olla suhkru-, sokolaadi-, nonparellidega jm. kaetud drazeed. Sisuks võivad olla rosinad, pähklid, sokolaad jm.
rosinatega, suir mesilasperre kogutud õietolmust valmistatud valgurohke sööda varu. 11.3. Suhkrust kondiitritooted Karamelli saadakse suhkru ja glükoosisiirupi keetmisel, millele lisatakse aroomi- ja värvained ning sidrunhape. Valmistatakse täidiseta ehk jääkaramelli ja täidisega karamelli. Jääkaramellid on Ananassi, Piparmündi, Barbariss, Kirsi, Laimi, Pirni, Punasesõstra, mitmesugused vigurtooted, pulgakommid (Chupa-Chups), monpansje, dropsid, ravikaramellid (Münthon jm. kurgupastillid) ning suhkruvaba karamell isomalti baasil. Täidisega karamell valmistatakse puuvilja-marja ehk moositäidisega (Apelsini, Aprikoosi, Jõhvika, Maasika, Mustika), pumati-, pralinee-, mee-, alkoholiga jt. täidistega. Marmelaad jaguneb olenevalt toorainest ja valmistamise viisist puuvilja-marja. zelee- ja vedrumarmelaadiks (kummikommid). Esimene valmistatakse põhiliselt õunapüreest, suhkrust ja tärklisesiirupist, zeleeruva ainena lisatakse pektiini.