väikerahva missioon saab olla üksnes kultuuriline, mitte poliitiline; tähtis on rahvuslik identiteet, mitte riiklik kuuluvus. Jakob Hurt on sündinud 22. juuli 1839 Himmaste külas ning ta suri 13. Jaanuaril 1907. aastal. Liikumist juhtis Carl Robert Jakobson , pedagoog, kirjanik ja ajakirjanik, esimese eestikeelse poliitilises ajalehe Sakala asutaja, mis ilmus aastatel 18781882 asutaja. Carl Rober Jakobson on sündinud 26. juuli 1841 aastal Tartus ning ta suri 19. Märtsil 1882 Kurgjas. Jakobson sõnastas eesti rahvusliku liikumise majandusliku ja poliitilise programmi, nõudes selles eestlastele sakslastega võrdseid poliitilisi õigusi (talurahva ja linlaste esindatust kubermangude maapäevadel, Balti erikorra ja baltisaksa aadli privileegide kaotamist). Peamist liitlast saksavastases võitluses nägi ta Vene keskvalitsuses. Kolmas tähtis inimene rahvuslikus ärkamises oli Johann Voldemar Jannsen. Ta oli tähtis, sest ta edendas eesti rahva eluolu
Carl Robert Jakobson Sündis 1841 aastal Tartus ja suri 1882 aastal Kurgjas. Ta oli Eesti ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog. Ta oli Adam Jakobsoni poeg. Nooruspõlv möödus tal Tormas. Hariduse omandas ta enda isalt ja kohalikus kihelkonnakoolis. Õppis 18561859 Valgas Cinze seminaris. Ta oli 18591862 isa järglasena Torma kihelkonnakooli õpetaja. Paraku oli läinud ta Torma mõisniku ja pastoriga vastuollu ja ta lahkus 1862 aastal sellelt ametikohalt ning asus õpetajaks Jamburgi
1862 asus õpetajana tööle Jamburgi 1864 töötas kooli- ja koduõpetajana 1865 omandas ülemkooliõpetaja kutse 1867 aabitsaraamat 1868 ja 1870 kolm isamaa kõnet 1869 „Teadus ja seadus põllul“ 1870 Eesti Aleksandrikooli peakomitee liige 1871 asus elama Tallinnasse 1872-1874 Vaja- ja Uue-Vändra valla kirjutaja 1874 ostis Kurgja talu 1878 „Sakala“ 1881 valiti J. Hurda asemel EKS-i presidendiks 1882 suri Kurgjas JAKOB HURT 1839 sündis Põlva lähedal õppis Himmaste küla- ja Põlva kihelkonnakoolis 1853- 1855 Tartu kreiskool ja gümnaasium 1859- 1864 õppis usuteadust Tartu Ülikoolis 1864 „Lühike õetus kirjutamisest parandatud viisil“, tõusis ÕES-i etteotsa 1886 sai Helsingi Ülikoolis doktorikraadi 1865- 1866 töötas Hellenurmes Middendorffi perekonna koduõpetajana 1870 „Vaimult suureks“ kõne
4. Jakob Hurt oli Vanemuise seltsi liige. Ta pidas kõne "Saada suureks vaimult". Kirjutas "Eesti Postimehe" lisalehte. Oli kirikuõpetaja Otepääl ning kutsus üles rahvast koguma vanaaja muistendeid, vanasõnu ja legende. Tema auks ehitati Eesti Rahvamuuseum Raadil. 5. Jaan Adamson oli Holstre Pulleritsu külakooli õpetaja. Osales Aleksandri kooli asutamisel. 6. Carl Robert Jakobson pidas 3 isamaalist kõnet. Omas näidistalu kurgjas. Kirjutas ajalehte "Sakala". Oli sakslaste poolt vihatud, kuna mattis oma pereliikmed enda maale. 7. Aleksander kolmas oli esimene vene valitseja (1881). Jättis balti aadli privileegid kinnitamatta. 8. Sergei Sahhovskoi oli kindralkuberner ja vürst. 9. Jakob Kõrv oli venestuse eestvedaja. 1882. aastal alustas ajalehte "Valgus". 10. Ado Grenztein oli ka venestuse pooldaja ning alustas ajalehte "Olevik". 11. Karl August Hermann kirjutas ajalehte "Postimees" (1891). Oli poliitik ning tema
annaabi.ee 
