läinud jaapanlaste poole üle, saanud seal sõjaülemaks; Savi isa on kogu elu vahelduva eduga saviga sõdinud, ja sellest jõukatsumisest ei pääse Jürigi, niipea kui pärispehemeks saab. Savi on nüüd ja edaspidi ta vaenlane number üks, ja see on muuseas palju salakavalam kui soo, mida on siinkandis vähe. Savi ei anna alla ei vihmaga ega põuaga, iialgi. Vananaiste suvi on käes, seda on kõigest näha...Koos kurgedega kaob siitmailt alati kübeke helgest eluunistusest..Nukker-rõõmus kurgede lahkumishüüd. Aiaste talu peremees Mats Aniluik vana, hall kaabulott peas, kortsuline nägu pidulik ja harras; tänab jumalat, et saab ühe sügise võrra kauem elada, et näha veel ühte rehepeksuaega; siin mullal on ta olnud ühtaegu nii vaba kui ka vang; töö on siinmail ikka ja jälle päästnud inimest niivõrd, kui ta üldse päästetav ongi, töö ja
igavest kinni. Tema ei hoia ajalikkugi hästi kinni. Sellepärast siis järgmisel tunnil veel kord Pauluse teekonnad." Testament kaenlas, pea norus lahkus ta klassist, nagu oleks ta pisut nukker, et inimese vilets pea ei hoia midagi kinni. Järgmises tunnis kordus endine: vaevalt jõudis ta testamendi avada, kui juba sattus mõnele mõttele, mis sundis unustama Pauluse ja tema teekonnad. Ehk milleks minnagi ühes Paulusega, kui võis kaasa lennata näiteks kurgedega, kes pesitsesid kuski Lapimaal ja läksid sügisel üle kogu Euroopa, üle Vahemere Niiluse kallastele ning siin ikka kaugemale lõunasse, kus on niipalju sooja ja helendavat päikest. Oo! need lõpmatud lindude parved, need panevad vanainimese südame kihvatama, ajavad meeled ilutsema. Või miks mitte istuda mõnda kalapaati ja purjetada kuhugi New-Faundlandi lähedusse kala püüdma ja soolama! Miks mitte ronida elevandi turjale ja sõita tiigrijahile või liikuda kaamelikaravaniga läbi