inimese peatset surma, laskumine karjamaale või lend üle karja aga kariloomade surma. · Sellele linnule ei tohi kurja teha, tal on inimese mõistus ja linnu nägu. (Rõuge) · Toonekurg seisab ülemise ilmaga ühenduses. (Helme) · Kus toonekurg pesitseb, sinna ei löö välk sisse. · Muna või poja allakukkumist on peetud halvaks endeks majaelanikele, pesa mahajätmine kuulutavat ette õnnetust (tulekahju või pereliikme surma. Kurepaari pesitsematulek seevastu tähendavat õnne (abiellumist või lapse sündi). · Vanarahvas ütleb, et kui toonekurg muna pesast välja viskab, tuleb sügisest poolt suvi vihmane, aga kui poja, siis tuleb kuiv suvi. · Valge-toonekurge nimetatakse Eesti rahvajuttudes ka titetoojaks. Viimase kuuekümne aasta arhiiviteadete põhjal toob toonekurg Eesti peresse tite allikast,
poole. Elugi on omamoodi hämarus, kogu küsimus seisneb selles, kas elatakse hommikuses või õhtuses hämaruses. Mul pole kiiret. Ronin aegamööda üle mäe. Teispool seljandikku raiutakse jälle metsa. Räpase vagunelamu aknas on ähmane valgus ja kui vagunist möödun, kostab sealt meeste jõminat. Vist võtavad viina. Nüüd tuleb rabaserva mööda vaikselt hiilida turbaaukude poole, sinna, kus kõrgemaid mände ja kaski, sest kusagilt siit on tänavu kevadel kuulda olnud kurepaari hääli. Leian ühe kuiva turbamulla kühmu, sean mikrofonid vaikselt kolmjalale ja keeran end puhvaika sisse rõngasse, et oodata, mis edasi saab. Kahutab. Punarind alustab ja annab hääle laulurästale. Nüüd teevad tedred eemal raba peal algust. Mul pole kaasas märkmikku ja sellepärast lähevad üksikasjad kaduma, jääb kõige olulisem: kell kolmveerand neli alustavad kured oma igahommikust antifoonilist duetti, ikka isaslind enne ja siis emand, aga mõnikord ka vastupidi.