elutust koest, kuid on olemas ka elusad rakud, mis eritavad sekreete ja mis säilivad kogu 4 skeletis. Selgroogsete sisemine elus skelett kasvab koos loomaga. Selgroogsete hõimkonda kuulub kaasajal 7 klassi, neist 3 on kalad ja 4 on neljajalgsed (2 paari jäsemeid). 2. KURELISED Selts kurelised on lindude selts, mille süstemaatikas puudub teadlastel üksmeel. Teadlased vaidlevad, milliseid liigid peaksid sinna kuuluma ja millised mitte. Belgia ornitoloog Verheyen on öelnud, et kureliste hulka tavatsetakse lugeda kõiki linnuliike, kes on küllalt suured, mõnevõrra ebatavalise välimusega ja teadmata süstemaatilise kuuluvusega. Kureliste seltsi kuuluvad väga mitmesuguse haabitusega linnud. Teataval määral on kurelised vaherühmaks kanaliste ja kurvitsaliste vahel. Kureliste tiivad on enamasti ümardunud ja nõrgalt arenenud. Jalad enamikul pikad, tugevate varvastega, millest tagumine on tavaliselt väike ja asetseb teistest kõrgemal
Kasari delta linnurikas lageluhas pesitseb 155-300 paari linde ühel ruutkilomeetril, kusjuures kurvitsaliste (tutkas, tikutaja ja kiivitaja) osakaal võib värvuliste (sookiur, kõrkja-roolind, põldlõoke) kõrval kohati tõusta kuni pooleni linnustikust. Jõgede haudelinnustiku kooslused võivad sarnaneda järvede omadega. Määravaks on vee, kallaste ja ümbritseva maastiku iseloom. Roostikes on suur kureliste (lauk, rooruik, täpikhuik, väikehuik) osakaal. Imetajad: saarmas, ondatra, kobras. Eesti järved, nende elustik ja elukooslused JÄRV – veega täitunud maismaanõgu, mis ei ole otseses ühenduses merega ja asub harilikult merepinnast kõrgemal. Maakera järvede üldpindala: ~2,1 miljonit ruutkilomeetrit (üle 1,4% maismaa pindalast). Järvede liigitus: -maismaalt pärineva veega järved (algallikaks sademed) -merest eraldunud jäänukjärved tekke järgi liigitatakse:
annaabi.ee 
