Kolm olulisemat rahvusvahelist suurnäitust: Veneetsia biennaal (asutatud 1895) Documenta (asutatud 1955) Manifesta (asutatud 1996) Veneetsia biennaali paviljondes esitlevad riigid enda valitud ja finantseeritud kunstnikke, tegemist on justkui diplomaatiliste saatkondadega. Seetõttu pole siin väga radikaalseid projekte. Vaid USA paviljoni kureerib Guggenheimi muuseum, mille üks haru asub ka Veneetsias. Põhjamaade paviljon on ilmselt kõige raskemini kureeritav oma arhitektuuri ja kolme riigi esinduse tõttu. Veneetsia biennaali on kodeeritud kolonialistlik poliitika siin on saanud esineda vaid riigid, kellel oma paviljon. Eestit on esindanud nt JAAN TOOMIK, SIIM-TANEL ANNUS, RAOUL KURVITZ; ANDO KESKKÜLA, JÜRI OJAVER, PEETER PERE; ENE-LIIS SEMPER, MARKO LAIMRE; MARKO MÄETAMM, KAIDO OLE; MARK RAIDPERE; KRISTINA NORMAN; LIINA SIIB. Documenta. Documenta on ca iga 4-5 aasta tagant toimuv rahvusvaheline
keskus ongi “Giardini di Castello”, kuhu on riigid ehitanud paviljonid. Itaalia paviljon 1895 - Suurim paviljon on, mis asub täpselt peasissepääsu vastas. Siin eksponeeritakse Itaalia riiklikku näitust ja üld-kuraatorinäitust. Veneetsia biennaali paviljondes esitlevad riigid enda valitud ja finantseeritud kunstnikke, tegemist on justkui diplomaatiliste saatkondadega. Seetõttu pole siin väga radikaalseid projekte. Põhjamaade paviljon on ilmselt kõige raskemini kureeritav oma arhitektuuri ja kolme riigi esinduse tõttu Veneetsia biennaali on kodeeritud kolonialistlik poliitika – siin on saanud esineda vaid riigid, kellel oma paviljon. 1990ndatel tekkis Veneetsia biennaali identiteedikriis, kuna maailmakaardile oli tekkinud uusi riike, kellel puudus paviljon. II. Documenta (asutatud 1956 Kasselis Saksamaal) Documenta on ca iga 5 aasta tagant toimuv rahvusvaheline hiigelnäitus, mille
annaabi.ee 
