7. Valgud. Tead valkude ehitust ja nende ülesandeid. Tead erinevaid valgustruktuuri ja neid olevaid sidemeid. Tead mõisteid renaturatsioon, denaturatsioon. Valgud ehk proteiinid polüpeptiidid, mis koosnevad aminohappejääkidest. Lihtvalgud koosnevad aminohappejääkidest (nt munavalge) Liitvalgud koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast (nt kromosoom) Primaarstruktuur valgu aminohappeline järjestus, seda hoiavad peptiidsidemed. Sekundaarne struktuur kurdumine või voltimine (nõrgad sidemed) (nt juuksed, küüned, ämblikuvõrguniidi valgud) Tertsiaarstruktuur gloobul (nõrgad sidemed) (nt antikehad, ensüümid, vereplasma) Ranaturatsioon kõrgemat järku struktuurid taastuvad Denaturatsioon valgustruktuuri muutus 8. Nukleiinhapped. Selgitad DNA ja RNA funktsiooni, tead nende ehitust. Oskad koostada komplementaarseid ahelaid. Oskad võrrelda DNA ja RNA molekule.
Mandriline maakoor koosneb settekivimite , graniidi- & basaldikihist, ookeanialune maakoor aga ainult setteekivimite & basaldikihist. 3. Laamtektoonika on teooria, mille kohaselt on maakoor & vahevöö ülemine osa jagunenud üksteise suhtes rõhtsalt liikuvateks laamadeks. See toimub Maa sisejõudude mõjul. 4. Laamade eemaldumise kohal maakoor uueneb & sinna kujunevad ookeanide keskmäestikud. Laamade põrkumise kohal toimub mäestike kurdumine, esinevad murrangud, maavärinad & vulkaanilised nähtused. 5. Noores mäestikud paiknevad Vaikse ookeani tulevöös ja nn. Vahemere vöös. 6. Noored & vanad mäestikud erinevad oma välisilmelt. Noored mäestikud on teravate tippudega & järskude nõlvadega. Vanad mäestikud on ümarate tippudega & laugete nõlvadega. 7. Maavärinad & vulkaanilised nähtused esinevad põhiliselt samades vööndites, kus
Mandriline maakoor koosneb settekivimite, graniidi- ja basaldikihist, ookeanialune maakoor aga ainult settekivimite ja basaldikihist. · Laamatektatoonika on teooria, mille kohaselt on maakoor ja vahevöö ülemine osa jagunenud üksteise suhtes rõhtsalt liikuvateks laamadeks. See toimub Maa sisejõudude mõjul. · Laamade eemaldumise kohal maakoor uueneb ja sinna kujunevad ookeanide keskmäestikud. Laamade põrkumise kohal toimub mäestike kurdumine, esinevad murrangud, maavärinad ja vulkaanilised nähtused. · Noored mäestikud paiknevad Vaikse ookeani tulevöös ja nn. Vahemere vöös. · Noored ja vanad mäestikud erinevad oma välisilmelt. Noored mäestikud on teravate tippudega ja järskude nõlvadega. Vanda mäestikud on ümarate tippudega ja laugete nõlvadega. · Maavärinad ja vulkaanilised nähtused esinevad põhiliselt samades vöödes, kus
kohta. Klint e paekallas - järsakrand, tekkinud ühesuunalise kallakuse ja erineva kulumiskindlusega kivimite kuhjumise tagajärjel. Kuhjepinnavorm - positiivne pinnavorm, tekkinud enamasti mere-, jõe-, järve-, liustiku- tuule- jt pudedate setete kuhjumise tagajärjel (kaldavallid, luited, otsamoreenid). Kulumispinnavorm - välisjõudude kulutava toime tõttu tekkinud pinnavorm maismaal või merepõhjas. Kurdmäestik - laamade kokkupõrkel kurrutuse käigus tekkinud mäestik. Kurdumine - maakoore kihtide kokkusurumine lainelistesse voltidesse e kurdudesse. Kurrutus - kurdude teke maakoores tektooniliste liikumiste tagajärjel. Kõrgmäestik - suurte kõrgusvahede, sügavate orgude ja järskude nõlvadega mäestik, kõrgusega üle 3000 m. Kõrgrõhkkond, vt antitsüklon. Kõrgustik - ümbrusest kõrgem lauskmaa osa, mida liigestavad mitmesugused väiksemad pinnavormid. Küngas - ümar laugete nõlvadega pinnavorm, suhteline kõrgus kuni 200 m. --- 104 L
annaabi.ee 
