lahendatama. Ordu aga polnud veel sihil ja Riia jätkuvalt liidus leedulastega, seega pidi vaenutegvus jätkuma. Eestlane muistne vabvõitlus lõppes Saaremaa allutamisega 1227 veeb, Saarem siseolukorras muutus vähe. Paavst , Riia p, om, Riia pidasid kõik Saarem enda omaks, 1233 jagati kolmeks osaks Riia p, Riia ja ordu vahel. 1234 loodi Saare-Lääne pk. 22.sept sai Mõõgav ordu leedulstelt Saule lahingus lüüa, kuralased ja saarlased hakkasid vastu, 1240ks alistati taas kuralsed, saarlsed pärast läbirääkimisi alistusid kokkuleppe teel 1241 · Saarlased pidi tagasi astuma kat usku · Määratin kindlaks hinnuse suurus, selle tasumise kord, kirikukoormised · Kohtumõistmise kord Saarlased arvatavasti uuesti likvideerisid võõrvõimu, sest: 27.aug 1255 uus lpng saarlaste ja om vahel · Tagasi kat kirik usku · Kohustus osa võtta ordu sõjakäikudest kaitsesõja puhul 9) Vana-Liivim poliitiline ajalugu 14.saj
Selles nähti ühte võiamlust normande tsiviliseerida ja seega likvideerida oht põhjast. Ristiusu vastuvõtmine Skandinaavia maades käis niisiis käsikäes riikide tekkega. Kuningad nägid ristiusu vahendit oma võimu kindlustamseks. Pärast seda hakkasid retked vaibuma.Nüüd olid siseolud kindlal alusel ja ei mindud enam rüüsteretkele. Röövretki lõpetas ka ristiusk, mis taunis vägivalda teiste kristalste vastu. Nüüd tõusid rüüstajatena esile eestlased ja kuralsed. · uute maade asustamine 8 ja eriti 10 saj hakkasid regulaarselt rüüstama poliitiliselt killunenud Lääne-Euroopat. 9 saj. asustasid norralased Islandi, kuhu rajati üle 400 asula ja kujunes Althing-üldine esinduskogu.Mindi ka Põhjamere saartele. Järgmisel sajandil (10) rändas osa Islandi asukaid Norrast põgenenud pealiku Erik Punase juhtimisel Gröönimaale, kus lõunarannik sobis karjakasvatuseks. Eriku poja leif Erikssoni eestvõtul jõuti
annaabi.ee 
