Romaan käsitleb Pr-Vene sõda ning konkreetseid ajaloolisi sündmusi, lahinguid (Austerlitzi, Borodino, Moskva vallutamine). Tolstoi kujutab sõda üksikasjaliselt, täpselt, värvikalt. Läbi tegelaste tuleb välja ka Tolstoi suhtumine sõja mõttetusse. Ta annab venelastele lootust, et päästa kodumaa. Samas kujutab ta mõlema poole juhte ja sõdureid inimlikena. Sõja kujutamise kõrval näidatakse aadlike elu sel perioodil. Vm aadel jagunes: 1)pealinna e Peterburi aadel Kuraginite perekond, raha ahned, silmakirjalikud; 2)Moskva e. provintsi aadel Rostovite perekond, perekesksed, ühtehoidvad, siirad, ausad, ei ajanud ainult raha taga, oluliseks olid pere, ideaalid, sisemised väärtused, isamaaarmastus; käitusid lihtsalt, hoolisid rahvakultuurist (valmis lihtrahvaga lõbutsema, rahvakalendri tähtpäevi tähistasid, armastus); 3)Lõssõje Gorõ e maa-aadel Bolkovskite perekond, kinnised, väga lihtsad, pere hoiab kokku, töö tähtis, haridus oluline
Sõda ja rahu on nüüd tekst, millel ei ole sellist varjendit, mille autor heaks oleks kiitnud. Tegelasekujud romaanis ,,Sõda ja rahu" Tolstoi oli uuendajaks ka karakterikujunduse vallas. Kõigis Tolstoi romaanides on tegemist vähemalt kolme eksistentsisfääri kujutamisega. Igas sfääris kujunevad tegelaste tegudemotiivid. Esimene sfäär on bioloogiline tegelased juhinduvad algelistest bioloogilistest tungidest. Sellised tegelased mõistab Tolstoi hukka (Kuraginite perekond Ippolit, tema lapsed Anatole, tema tütar Elene). Need on tegelased, kelle tase on äärmiselt madal. Neile piisab soovi tekkimisest, et seda kohe rahuldada. Sellesse sfääri kuulub ka Napoleon nii kui soov tekib, hakkab ta seda rahuldama. Teine sfäär on järgmisel astmel sotsiaalne. Tolstoi on selles sfääris kujutanud paljusid. Need on tegelased, kes juhinduvad oma käitumises mingisugustes konventsionaalsetes piirides. Karjääritegijad pälvivad T negatiivse hinnangu.
annaabi.ee 
