Mõned vapramad olevat siiski puude vahelt piiludes põrguliste lõkke kuma näinud. Kuradi nime ei tohtinud aga ei Põrguhaua, ei poolesaja meetrise läbimõõduga Kuradihaua juures suhu võtta, sest muidu jäänudki lausuja kuradi teenriks. Ka Kuradihauast lääne-edelas paiknev 20 meetri laiune Tondihaud sundis kindlasti ettevaatusele. Mõne versiooni kohaselt olnud Ilumetsa kraatritest tee otse põrguriiki, mis kuraditest lausa kubisenud. Peakuradile ehk imperaatorile allunud 7 kuningat, 23 hertsogit, 13 suurkrahvi, 10 krahvi ja palju rüütleid. Kokku oli tal käsutada 6666 leegionit, igaühes 6666 kuradit. Loomulikult ei mahtunud need kõik maa-alla Ilumetsa kanti, sest kuradeid läks laste ja patuste hirmutamiseks tarvis teisteski maades. Kraatrite esmauurijaks oli hilisem akadeemik Artur Luha, kelle tööd sõja tõttu katkesid. Pärastsõja
Ta on poja õudus ema ees. Ta on ema armastus poja vastu. Ta on maa vaimustus ja taeva julmus. Tema palge ees inimene kangestub. Tema ei küsi ega vasta. Ta on Loome elu. Ta on erinevuse toime. Ta on inimese armastus. Ta on inimese kõne. Ta on inimese näivus ja vari. Ta on petlik tõelisus. Seepeale surnud ulgusid ja märatsesid, sest nad polnud rahul. Sermo IV Surnud, kes täitsid nurisedes ruumi, sõnasid: Räägi meile, neetu, jumalatest ja kuraditest. Jumal- Päike on ülim headus, Kurat tema vastand, niisiis on teil kaks jumalat. Kuid on olemas palju kõrgeid hüvesid ja palju raskeid pahesid, ning seepärast on ka kaks Jumal- kuradit- üks neist on põlev ja teine kasvav. Põlev on leegikujuline Eros. Ta valgustab, samal ajal ta hävitab. Kasvav on Elu puu; ta haljendab, kusjuures kasvades ta kogub endasse elusainet. Eros leegitseb ja sureb seetõttu, aga Elu puu kasvab aeglaselt ja lakkamatult kogu mõõtmatu aja.
annaabi.ee 
