1521 ütleb ta Saksa-Rooma keisri Karl V ning riigi ilmalike ja vaimulike ülikute ees oma kuulsad sõnad: "Siin ma seisan ja teisiti ma ei või. Aidaku mind Jumal!" Lutheri südamesooviks oli, et inimene võiks lugeda Piiblit oma emakeeles ammutades vahetult Jumalasõna allikast. Tema Piibli tõlge saksa keelde (1522-1534) paneb aluse tänapäeva saksa kirjakeelele. (Luther oli suur muusika armastaja. Ta laulis suurepäraselt ja mängis lautot. Ta ütleb, et miski ei ole kuraditele vastumeelsem ja talumatum kui muusika. Teoloogia järel annab ta muusikale järgmise aukoha.) Tema komponeeritud ja sõnastatud on luterliku kiriku hümn ,,Üks kindel linn ja varjupaik" ja meie lauluraamatu laulud Ma tulen taevast ülevalt, Nüüd ristirahvas laula sa, Su poole Issand südamest,.. Kokku on Luther loonud üle 30 laulu osalt siinjuures ka teiste viise kasutades. Kindlasti tema üks kuulsamaid kirjutisi on ,,Väike katekismus", selle teksti kirjutamise ajendiks
lihtrahvast. Ühen* dus tema ja nende vahel tekkis silmapilkselt, vahetult, nagu elektrivool. Flaami sukakuduja ninakas käitumine, mis õukondlasi alandas, oli viieteistkümnenda sajandi pleebsi südametes äratanud mingi ebamäärase, alles veel selgumata eneseväärtusetunde. Too sukaku-duja, kes härra kardinali ees nii trotslikult üles astus, oli nendega võrdne ja see oli väga meelt mööda neile vaestele kuraditele, kes pidid tavaliselt ikka austust ja sõnakuulmist osutama Sainte-Genevieve'i abti, selle kardinali sabakandja, foogti seersantide teenri ees! Coppenole tervitas uhkelt eminentsi, kes omalt poolt vastu tervitas seda kõikvõimsat kodanikku, keda isegi Louis XI kartis. Sellal kui Willem Rym, see «tark ja kaval mees», nagu ütleb Philippe de Commines *, neid mõlemat jälgis pilkava ja üleoleva naeratusega, asusid mõlemad oma paigale, kardinal üsna tusase, mureliku näoga, Coppenole aga
annaabi.ee 
