.........4 2. Ivan Illich.......................................................................................5 3. Ivan Illich ,,Koolideta ühiskond".............................................................6 KOKKUVÕTE........................................................................................9 KASUTATUD MATERJALID SISSEJUHATUS Antipedagoogikat ja nn musta kasvatust propageerisid Kesk-Euroopas A. Miller, E. Braunmühl, H. Kuppfer, I. Illich jt. Antipedagoogika kahtles koolikohustuse õiguses ja vajalikkuses. Küsitavaks tehti kasvatajate mõju lapsele ning selle õigsus. Antipedagoogika suur ihalus oli võimalus elada praeguses hetkes, mida ei tohi loovutada tulevikule. Kaheldi ka ühiskonna normides: ei ole üldkehtivaid väärtusi, on vaid mina. (M.Tuulik Kolmas õppekava: hääbunud laine järellainetus Eestis URL= http://www.opleht.ee/Arhiiv/2006/02.06.06/ dialoog/2.shtml 04.11.2008) 1. Antipedagoogika
Laiema tuntuse saavutas Klinge käpaliste (Orchidaceae) süstemaatikat uurides. 20. sajandi esimese poole juhtivaks floristiks ja taimegeograafiks Baltikumis kujunes Tartu Ülikooli kasvandik, Russowi õpilane Karl Reinhold Kupffer, kes on Ida-Baltikumi teemadel avaldanud ligikaudu 350 kirjatööd. Baltimaade loodust tutvustava ülevaateteosena on märkimisväärne Kuppferi koostatud "Baltische Landeskunde" 1911, mille taimkatte peatüki autoriks ta ise ka oli. Kuppfer oli üks esimesi taimestiku kaitse initsiaatoreid Baltikumis. Mitmes kirjutises käsitleb ta ka taimeliikide areaalipiire. Esimese eestikeelse taimemääraja "Kodumaa õiskaswud", avaldasid kooliõpetajad Karl Eugen Niclasen ja Juhan Aidas, kuid kahjuks ilmus sellest ainult esimene vihik. Teiste vihikute käsikirju säilitatakse Eesti Kirjandusmuuseumis. Aastal 1908 asutati Balti Sooselts ning Tooma Sookatsejaam.
annaabi.ee 
