nominaalhinna ja müügihinna vahe. Tulusus on seotud võlakirja hinna ning makstava intressiga. Samas on teatud juhtudel seda mõjutamas ka näiteks emitendiga seonduvad riskid, millest sõltub krediidi kvaliteet. Samuti on tulusus kinni rahaturu intressimääradest ning võlakirjade kestusest tüüpiliselt on pikema elueaga võlakirjadel kõrgem tulusus. Vastavalt võlakirja soetamise viisile on eristatav ostutulusus ning müügitulusus. Ostutulususe moodustavad saadavad kupongiintressid ja ostu- ning müügihinna vahe. Eelduseks siin see, et võlakiri hoitakse kuni lunastamistähtajani ning kõik saadavad intressid investeeritakse ühesuguse intressimääraga. Müügitulususe aluseks on võlakirja hetkehind ning see kujuneb võlakirja hetkehinna ning saadaolevate intresside alusel 5. INVESTEERIMISFONDI OSAK ,,Investeerimisfond on paljude investorite vara kogum, mida juhib professionaalne, Finantsinspektsioonilt vastava loa saanud fondivalitseja
Välja lastud välisriikide valitsuste või ettevõtete poolt. Nendega kaasneb lisaks valuutarisk (currency risk). Võlakirjaomanik saab tavaliselt kaht liiki rahavooge. · Kupongimaksed (kupongivõlakirja puhul). · Kasu võlakirjade turuhinna muutusest. See muutub, sest alternatiivsed investeerimisvõimaluste tulukused muutuvad, mis mõjutab võlakirjade nõudlust. Võlakiri on aktsiaga võrreldes suhteliselt väheriskantne investeering. Põhjuseid on palju: võlakirjade kupongiintressid makstakse enne välja, kui dividendimaksed omanikele, võlakiri on ettevõttele võlakohustus jne. Samas ei jaga võlakirjaomanikud ettevõtte edutulu. Siiski on ka ajaperioode, millal võlakiri osutub tänu suurtele hinnamuutustele turul riskantseks investeeringuks. Näiteks riskivabaks võlakirjaks peetud Ameerika Ühendriikide valitsuse võlakirja hind langes 1994. aasta jooksul üle 20%. Suhteliselt väheriskantseks peetud WorldComi võlakirja hind langes 25. juunil 2002. a 84%