ja mille põhjapiir ulatub kõrgustiku jalamini. Pinnamoes domineerivad veidi pikliku kujuga fluvioglatsiaalsed mõhnad. See on Karula kõrgustiku mõhnastikest kõige järvederikkam ala. Siinsed järved on küllalt sügavad; neist Savijärv (17,6 m) on Karulas sügavaim. Tuntud on heade supluskohtade ja laagripaikadega Üdri järv Kaika-Lüllemäe tee lähedal. Pikassaare oosmõhnastik Huvipakkuv on üleminekuala Kaika kuplistikult Pikassaare rööbitise asetusega oosmõhnadele. Keskmise kõrgusega kuplid asenduvad väikeste kühmudega, mis paiknevad samasuunaliselt oosmõhnade pikiteljel. Valdavalt paralleelse asetusega madalate ooside pinnavormides on suuri erinevusi. Omanäoline on Pikassaare ümbrus, kus sõrmja asetusega oosid algavad nagu ühest punktist. Jääajajärgne reljeef on osaliselt tasandunud intensiivse soostumise tõttu.
nendevahelistes nõgudes levivad võsastunud endised soised niidud ning maastik on seetõttu vaateliselt suletum. [4] 4. Haabsaare mõhnastik- ainuke mõhnastik, mis erandina paikneb moreenkuplite vööndist põhja pool ja mille põhjapiir ulatub kõrgustiku jalamini. Pinnamoes domineerivad veidi pikliku kujuga fluvioglatsiaalsed mõhnad. See on Karula kõrgustiku mõhnastikest kõige järvederikkam ala. [4] 5. Pikassaare oosmõhnastik- huvipakkuv on üleminekuala Kaika kuplistikult Pikassaare metsavahikoha ümbruse rööbitise asetusega oosmõhnadele. Keskmise kõrgusega kuplid asenduvad väikeste kühmudega, mis paiknevad samasuunaliselt oosmõhnade pikiteljel. Valdavalt paralleelse asetusega madalate ooside (kõrgus umbes 10 m) pinnavormide orientatsioonis on suuri erinevusi. [4] 5 6. Perajärve mõhnastik- on eristatud omaette maastikuüksusena suurte mõhnade tõttu.
endised soised niidud ning maastik on seetõttu vaateliselt suletum. [4] 4. Haabsaare mõhnastik- ainuke mõhnastik, mis erandina paikneb moreenkuplite vööndist põhja pool ja mille põhjapiir ulatub kõrgustiku jalamini. Pinnamoes domineerivad veidi pikliku kujuga fluvioglatsiaalsed mõhnad. See on Karula kõrgustiku mõhnastikest kõige järvederikkam ala. [4] 5. Pikassaare oosmõhnastik- huvipakkuv on üleminekuala Kaika kuplistikult Pikassaare metsavahikoha ümbruse rööbitise asetusega oosmõhnadele. Keskmise kõrgusega kuplid asenduvad väikeste kühmudega, mis paiknevad samasuunaliselt oosmõhnade pikiteljel. Valdavalt paralleelse asetusega madalate ooside (kõrgus umbes 10 m) pinnavormide orientatsioonis on suuri erinevusi. [4] 6. Perajärve mõhnastik- on eristatud omaette maastikuüksusena suurte mõhnade tõttu. Suurmõhnasid