(Praust, 2008) Lk 257-26 1912.aastal tunnistati Sangaste mõis Venemaa parimaks majapidamiseks. Mõisate võõrandamise järel jäi Sangaste mõisa süda edasi krahv Bergile rendile. Neogooti vormingutes peahoone valmis 1883.aastal. (Särg, Valgamaa mõisad ja mõisnikud, 2009) Arhitekt Hippius oli Eestis tuntud kui Kaarli kiriku ehitaja. Alates insenerehitiste kavandamisest huvitas teda suurte ruumide katmine uudsete kuppelkonstruktsioonidega. Avara kuplialuse ruumi said Kaarli kirik ja hilisem Aleksandri kirik Narvas ning selline ruum on ka Sangaste mõisas. Siin on see mõistetavatel põhjustel kõige tagasihoidlikum, kuid lossi enda jaoks on suur kaheksanurkne kupliga ballisaal siiski dominant. Saal ulatub läbi kahe korruse ning selle kuplit kattev klaasist valguslatern on ka peafassaadil näha. Eri kujuga tornid, astmikviilud, eendid ja nisid annavad hoonele maalilise silueti. Sangaste loss oli suurehitus
Alates 9.sajandist saab bütsantsi arhitektuuris peamiseks kirikutüübiks ristkuppelkirikust lähtuv viie kupliga hoone, kus ka sel juhul, kui põhiplaan oli neljakandiline, oli interjööris selgesti loetav ristikujuline ruum. Eksterjööri põhiaktsent koondus peakuplile, millele lisandusid neli väiksemat kuplit hoone nurkadel. Kuplite osatähtsuse rõhutamiseks tõsteti nad katusest kõrgemale ümara tambuuri abil, milles olev akenderida muutis kuplialuse ruumi kõige valgemaks. Ristiharud võisid olla kaetud silindervõlvidega, aknad, arkaadid ja avaused tehti kitsad, müürid paksud. Kadus immateriaalsuse võlu, domineeris raskepärane stabiilsus (Dzami kirik Konstantinoopolis 9.saj.). Ehitusvõtete täiustudes hakati viiskuppelkirikute arhitektuuris taotlema kergemat üldilmet (Pantokratori kloostri kirikud, Hosios Lucase kloostri kirikud, 11.-12.saj.), mis saavutati sellega, et peakuplit toetavate
annaabi.ee 
