Mõlemad järgnesid hirvele erinevalt poolt. Emiilia jõudis Jaanuse majani. Ta läks aeda ja nägi vana tuttavat Jaanust. Emiilia ulatus Jaanusele õlgadeni. Jaanus luges ladina keelset raamatut: ,,Messeenisõda". Kuuno tuli Emiiliale järgi. 9. (Tige hunt e. Tarapita) Jaanus läks linna ja tegi vanade naistega nalja. Tal oli lõbus kuni ta jõudis väikse ja pimeda majani. Ta läks sisse ja nägi seal vanameest ja 15 aastast poissi Maanust, kes oli kupjalt peksa saanud. 10.Lossihärra oli surnud. Keskkool tuli. Maanus läks Jaanuse juurde. Ta kartis koju minna, sest kubjas oli lubanud ta vaeseomaks peksta. Maanus oli laupäevast saadik nälginud ja Jaanus andis talle süüa. 11.Kubjas tuli Jaanuse maja juurde. Ta vaidles seal Tambetiga, et kas Maanus on seal. Jaanus valetas, et ei ole. Koju jõudes valetas kubjas Oodole. Mindi uuesti Jaanuse koju, et ta oksa tõmmata ja maja põlema panna. 12
Heerold näitab inimestele kübarat ning ütleb:" See kübar tõstetakse kõrge samba otsa kesk Altdorfi, kus kõige kõrgem paik, ning maafoogti käsul peab iga inimene, kes sellest kübarast mõõdub, au andma." Rahvas puhkeb naerma. Stauffacher räägib Tellile ikke alt vabanemisest. Tell on Stauffacheri jutuga päri ning palub ennast kutsuda, kui midagi kindlat vaja teha on. Tell ja Stauffacher lahkuvad. Äkitselt kukub keegi kindluse katuselt alla. Berta tormab sündmuspaika ja küsib kupjalt:"Kas ta jäi ellu?". Kubjas vastab eitavalt. Mis needustega rajatud jääb neetuks. Neljas pilt Walter Fürsti kodu. Melchtal (Foogt Landenbergi poolt tagaotsitav, kuna lõi tolle sulast) tahab Walter Fürstilt uudiseid oma isa kohta. Koputatakse uksele. Melchtal läheb peitu. Sisse astub Stauffacher. Ta räägib Fürstile loo mis juhtus Sarnenis (Heinrich Haldeni poega, Melchtali otsiti sulase löömis eest. Foogt käskis isal poja välja anda. Isa ei teadnud kus too on
Kuid tema nimi ei olnud sugugi Jaanusele meelepärane. Tema, kes veel Vahuri juttudest eestlaste vanade jumalate lugu mäletas, pidas seda nime õigusega taevataadi Taara teotamiseks ja päris aru, kes koera sedaviisi oli nimetanud. «Tarapita nimi oli enne Tölp,» seletas Oodo naerdes, «aga et ta nii osav ja tark oli, häbenesime teda nii hüüda ja tahtsime talle õige hiilgava nime panna. Et aga meie oma tarkus ei ulatunud, küsisime kupjalt nõu, ja tema ütles: «Ma mäletan, et talupojad endises ebausus oma peajumalat «Taaraks» kutsusid ja teda praegu veel salaja austavad. Pange Tölbile nüüd talupoegade hirmuks nimi «Tarapita», sest saksa keeles öeldakse «Taara» asemel «Tarapita».» Ja sestsaadik hüüame Tölpi Tarapitaks.» «Kes see kubjas on?» küsis Jaanus. «Kes ta on? Eks ta ole meie kubjas.» «Ei, ma küsin, mis mees ta on -- maamees või saks?» «Tont teda teab! Vist mõni värdjas