Tema abivahenditeks olid kavalus ja tarkus. 3.1 Milliseid mõtteid teos tekitas? Raamat "Rehepapp" tekitas minus arvamust, et sellel ajal kui need tegelased elasid siis oli kõik palju halvem ja hirmsam. Ma arvan seda sellepärast, et siis olid liikvel igasugused tõved, eriti hull oli katk. Ning inimesed kartsid kõike ja kõiki. Sel ajal olid kõigil ühesugused tõekspidamised: vihati mõisarahvast ja kupjaid. Mulle jäi mulje, et sel ajal sadas rohkem lund, inimesed ei hoolinud eriti teistest, käidi üksteise juures vargil, kui kedagi kodus ei olnud ning räägiti teineteisest taga. Aga samas oleks sellisel ajal tahtnud küll elada kuna inimesed said muutuda huntideks, teha end nähtamatuks ja minna läbi seina. 3.3 Kelle võtaksin sõbraks ja miks? Mina võtaksin endale sõbraks Räägu Liina. Mulle meeldis ta kuna tema oli alati heas tujus ja teadis kes ta olla tahab
Mõisamaad olid maksuvabad (osa aadliprivileegidest). Talumaad olid aga maksualused. Sealt tuli talupojal makse maksta. Mõisamaid haritakse nii nagu varemgi (taludest tulnud tööjõu abil, ehk teotöö abil). 18. sajandil toimus mõisa elu läbi mõisavalitseja, kes mõisamajandust juhtis, mõisnik tihti mõisas ei elanud. Valitseja käsutas, juhatas ja kontrollid, tihti oli tema käes ka raamatupidamine. Praktilisi töid juhatasid kupjad. Alamaid kupjaid nimetati kilteriteks. Mõisavalitseja oli tihti sakslane, sageli väljaspoolt tulnud, kus olid paremad agrotehnilised teadmised. Kupjatasandist ja sealt allapoole oli mõisateenistujad enamasti kohalikud. Ameteid mõisas oli mitmeid. 18. sajandil tekib Lääne-Euroopa turu kõrvale Vene turg. Tuleb puhtalt teravilja väljaveo kõrvale viinapõletamine ja produkti ehk viina turustamine Venemaal. Ka viinavajadus oli Venemaal väga suur. Balti vili viina näol jõuab Peterburi. Mitte ainult
annaabi.ee 
