tunnistatud. Kui ma ise teen teaduslikke uurimusi ja kasutan geneetilist muundamist, kohalduvad mulle nõuded, mille kohaselt GMO-sid kasutatakse vaid suletud tingimustes ja nad ei pääse avatud keskkonda mõjutama. Veider on aga see, et sama tehnoloogia kasutamisel GM-taimede puhul samad reeglid enam ei kehti. Oleme olukorras, kus GMO-d lastakse keskkonda vastutustundetult, tagajärgi absoluutselt teadmata. GM-taimed ei ole siiani ootusi õigustanud: GM-puuvillal on probleeme nii kupardega kui juurtega, GM-soja on järjekindlalt andnud vähem saaki kui muundamata soja. Ning loomkatsed on näidanud soja, maisi ja kartuli potentsiaalselt ohtlikke mõjusid. GM-kartul on põhjustanud haiguslikke muutusi sooltes, GM-soja on põhjustanud maksarakkude muutusi ja noorloomade enneaegset surma, GM-mais on tekitanud neerude ja vereloome probleeme. Me ei tea - mehaanilisel tasandil - miks see juhtub või milliselt see inimtervist mõjutab, aga
Perekonda kuuluvad heitlehised või igihaljad puud, põõsad või puitunud varrega liaanid. Perekonna u. 175 liiki on levinud pms. Lõuna- ja Ida-Aasias ja Euroopas. Perekonna enamus liike kasvab põhjapoolkera parasvöötmes, osa ka Austraalias, enim liike kasvab Ida-Aasias, näiteks Hiina lääneosast on leitud umbes 80 erinevat liiki. Introdutseeritud 10 liigist kasvatatakse meil tihedalt tumedate väikeste karedate näsakestega (koorelõvedega) kaetud roheliste võrsete ja roosade kupardega Kesk- ja Lõuna-Euroopast pärit naastulist kikkapuud (E. verrucosus); pms. kiviktaimlates kasvatatavat igihaljast roomavat kitsaste allapoole käändunud lineaalsete lehtedega väike kikkapuud (E. verrucosus) ja pikkade tiibadega vaarikpunaste kupardega suuretiivalist kikkapuud (E. macropterus). Enamus liikidest eelistavad reaktsioonilt neutraalset kuni aluselist, rammusat ja parasniisket, hea aeratsiooniga mulda. Taluvad normaalselt linnatingimusi, tolmu, gaase, tahma.
annaabi.ee 
