Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kupardamine" - 3 õppematerjali

Tsellulooskiud-lina ja kanep
5
doc

Tsellulooskiud, lina ja kanep

Linataim õitseb suvel ilusate siniste õitega. Õitest tekivad kuprad, mille sees valmivad seemned. Kui seemned on juba pruunid, võib linakiu koristus peale hakata: 1. Kui linataim on valminud, siis kitkuti see käsitsi ja seoti peodesse. 2. Seejärel järgneb kupardamine - eraldati kuprad linakammi või ka vana vikatiga. 3. Nüüd pandi linad mõneks nädalaks seisva veega või aeglase vooluga veekogusse likku , et kiude eraldada. 4. Leost võetud linapeod seati põllule kuivama. 5. Seejärel murti linalõugutiga ülekuivanud linadel puitunud varreosad, et need saaks eemaldada. 6. Siis ropsiti linad luudest puhtaks. 7. Nüüd eraldati linakammiga lühemad kiud ehk takud. 8. Seejärel võis lina ketrama hakata.

Keemia → Keemia
39 allalaadimist
-Tekstiil- Värvained keemias ja kiudained
24
doc

„ Tekstiil- Värvained keemias ja kiudained“

aastat ja need on seotud kalapüügiga. Ka muumiad olid Vana-Egiptuses mässitud linase kanga ribadesse. Kiulina on enamasti meetri kõrgune taim, mille vars hargneb ainult ladvaosas ja 7 kupraid on vähe. Linakiudu saadakse linavarre niinosast. 1.3.3 Kuidas saadi linataimest linakiud 1. Kui linataim on valminud, siis kitkuti see käsitsi ja seoti peodesse. 2. Seejärel järgneb kupardamine - eraldati kuprad linakammi või ka vana vikatiga 3. Nüüd pandi linad mõneks nädalaks seisva veega või aeglase vooluga veekogusse likku , et kiude eraldada. 4. Leost võetud linapeod seati põllule kuivama 5. Seejärel murti linalõugutiga ülekuivanud linadel puitunud varreosad, et need saaks eemaldada. 6. Siis ropsiti linad luudest puhtaks 7. Nüüd eraldati linakammiga lühemad kiud ehk takud 8. Seejärel võis lina ketrama hakata 1.4 Teised kiudained 1.4.1 Kanep

Materjaliteadus → Kiuteadus
27 allalaadimist
Kokkuvõte 18-sajandist Eestis
9
doc

Kokkuvõte 18. sajandist Eestis

hobune, lehmi peeti pigem lihaloomana. Lisaelatist teeniti küttimise, kalastamise ja metsmesindusega. Sulased ja teenijad tulid taludesse tööle alates 23. aprillist, jüripäevast. Pärast külvi tegeldi kesaharimise ja sõnnikuveoga, jaanipäevast algas heinategu, jaagupipäevast rukkilõikus, augusti teisest poolest suviviljakoristus. Samaaegselt toimus rehepeks, mis mõisates kestis mardipäevani. Augustis ja septembris toimus talirukki külv, lina kupardamine, leotamine ja kuivatamine, põllutööde lõpp oli mihklipäeval (29. september). Talvel tegeldi metsatöödega, käidi mõisavooris, naised tegid lina- ja villatöid. Küünlapäevast algas külviks ettevalmistumine. Karjamaad ja mets olid taludes ühiskasutuses. Saaremaal olid 18. sajandi lõpuks talumajadel juba aknad ja laudpõrandad, valguse saamiseks kasutati küünlaid ja lampe. Liivimaal oli teonädala pikkuseks viis päeva, Eestimaal kuus, kusjuures

Ajalugu → Ajalugu
90 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun