uuendustega põhikirjas. Alates 1893. aastast töötas Repin Peterburi Kunstiakadeemias nii professori kui ka direktorina. Aastal 1899 abiellus Repin teist korda. Ta kolis elama naise juurde, tolleaegse Peterburi linna lähistele Kuokkalasse (praegune Repino Venemaa Leningradi oblastis), mis kuulus pärast oktoobrirevolutsiooni Soome alla. Nõukogude valitsus püüdis Repini asjatult kodumaale tagasi tuua. Ilja Repin suri 29. septembril 1930. aastal Kuokkalas (tollases Soomes, alates 1940. aastast kuulus Nõukogude Liitu) ning sinna on ta ka maetud. 1940. aastal avati Kuokkalas kunstniku kodu tema memoriaalmuuseumina. Ilja Repin on mõjukamaid kriitilise realismi esidajaid. Tegeles olustiku, portree ja ajaloomaaliga. Suure osa tema loomingust moodustavad portreed. Ta maalis peaaegu kõiki oma kaasaja progressiivseid kultuuritegelasi ja teadlasi (nt Lev Tolstoi, Nikolai Pirogov, Pavel Tretjakov, Dmitri Mendelejev, Anton
(http://en.wikipedia.org/wiki/Repino) Pärast 1917 Oktoobrirevolutsioon saavutas Soome iseseisvuse. Nõukogude institutsioonid kutsusid Repinit tagasi oma kodumaale, kuid ta keeldus kutsest ning ütles, et ta on liiga vana reisimiseks. Selle aja jooksul pühendas Repin palju aega religioossete teemade maalimiseks. Tema viimane maal oli rõõmus ning ülevoolav lõuend ,,Hopak ,, ukraina rahvatantsust. ( http://en.wikipedia.org/wiki/Ilya_Repin) Ilja Repin suri 29. septembril 1930. aastal Kuokkalas ning sinna on ta ka maetud. 1940. aastal avati Kuokkalas kunstniku kodu tema memoriaalmuuseumina. (http://www.wikipedia.ee/wiki/Ilja_Repin) 2.3 Looming Ilja Repin on mõjukamaid kriitilise realismi esindajaid. Tegeles olustiku-, portree- ja ajaloomaaliga. Suure osa tema loomingust moodustavad portreed. Ta maalis peaaegu kõiki oma kaasaja progressiivseid kultuuritegelasi ja teadlasi (nt Lev Tolstoi, Nikolai Pirogov, Pavel Tretjakov,
annaabi.ee 
