Tööealine rahvastik on 15-74 aastane elanikkond. See jaguneb: Aktiivne rahvastik Mitteaktiivne rahvastik · töötajad inimene, kes teeb tööd tudengid, pensionärid, koduperenaised ja saab tasu selle eest Inimeed, ke ei soovi töötada või ei ole · töötud inimene, kes soovib ja on võimeline tööd tegema, kuid kes ei leia tööd Tööpuudus tööturu situatsioon, kus tööjõu pakkumine on suurem kuoi nõulus nende järgi Tööjõu puudus tööturu situatsioon, kus tööjõu nõudlus on suurem kui tööjõu pakkumi ne, tööjõu puudus võib olla valdkonnati. · Hõivatuse määr näitab protsentuaalselt hõivatuse osa kogu tööealisest rahavastikust · tööjõust osavõtumäär (aktiivsuse määra näitaja)- näitab milline on kogu rahvastiku (tööjõu) osa kogu tööealisest rahvastikust www.nip.eewww.nip.ee; www.stat.ee
alguses ammendas see end. Marx võttis aktiivselt koosolekutest osa. I Internatsionaal läks laiali ilma ühegi tõsisema tulemuseta. II Internatsionaali katse oli 1889, kui Pariisis tuldi asutamisele kokku. Tuldi kokku 20.riigist ja otsustati, et käiakse koos 4 aasta tagant. Võeti vastu otsus, hakata pidama töörahva ohvrite kmälestuspäeva 1.mail(töölisliikumise võitluspäev). Pidi olema rahvusvaheline töörahvapüha. 1.mai lähtus Chicago sündmustest, kuoi 1886 toimus suur streik, kus nõuti 8-tunniseid tööpäevi ja streik kujunes mitmepäevaliseks. 4.mail visati töölisrahva hulka pomm. Euroopas jäi 8 tunni nõue kehtestamata I MSi lõpuni. 8-tunni nõue saavutas läbimurde 1919a, kui loodi Rahvasteliit ja mille juurde asutati Töökonvektsioon(vmt). II Internatsionaal võttis 1910a kongressi raames vastu otsus rahvusvahelisest naistepäevast. Algselt oli naistepäeva eesmärgiks austada naistöölisi. Algslet kuupäevaks 19
annaabi.ee 
