Retsensioon ,,Truu naine" Vaatasin 9. juunil etv2-e arhiivist William Somerset Maughami komöödiat ,,Truu naine," mis oli salvestatud aastal 1982. Komöödia lavastas Gunnar Kilgas. Inglise keelest eesti keelde tõlkis Ants Viir. Helirezissööriks oli Britta Jaanimägi ja kuntsnikuks Tiiu Übi. Osades olid Kersti Kreisman (Constance), Aarne Üksküla (John), Mati Klooner (Bernard), Ita Ever (pr. Culver), Külliki Tool (Martha), Maret Mursa (Marie-Louise), Tõnu Aav (Mortimer), Helle-Reet Helenurm (Barbara) ja Ain Jürisson (Bentley). Peategelaseks lavastuses oli Constance - intelligentne, kaval, rahulik, ennastvalitsev naine. Tema abikaasaks oli edukas Londoni arst, kellel oli salasuhe Constance parima sõbranna Marie-Louise-ga.
• 1985-1988. aastal õppis Võru 1. keskkoolis • Samal aastal astub Tartu Ülikooli geoloogiat õppima • Tarvilikud tehnilised algteadmised kunstist kogus Navitrolla Võrus Viive Kuksi stuudios. Kunstisuuna valimine • Heiki külastas tihti Tartus elavat teadlasest onu Enn Kasake. • Kord külaskäigul, joonistas poisike rohelise pastakaga vana katkise kolmerublase, mis nägi välja väga naljakas ja tõepärane ühteaegu • Onu soovitaski poisil kuntsnikuks hakata • Poiss oli hämmeldunud – kas tõesti saab ka joonistamisega leiba teenida, kas piltide tegemine võib olla elukutse? Algusaeg • Lüliti perioodi näitustest kirjutades kasutab Võru poetess Kauksi Ülle noorkunstniku kohta nimetust Navitrolla • 1990.a. ei lähe hästi, pole müüdud ühtegi pilti, töövahendeid napib • 1991. samuti läbimurret ei toimu, ideed head, tehniline tase annab soovida.
Oma leebesse emasse oli ta kiindunud, kuid oma isa kirjeldab Hitler raamatus "Mein Kampf" äkilise türannina. Aga mitte miski ei osuta sellele et Alois oleks oma poega kasvatanud karmimalt kui tollel ajal kombeks oli. Raamatust ,,Mein Kampf" jääb mulje et Adolf vihkas oma isa, kuna ta nõudis liiga karmi korda. Adolf kirjutab küll isast austavalt, kuid mainib tõsiseid probleeme poja elukutse valiku asjus. Isa soovis et Adolfist saaks ametnik, Aga Adolf ise soovis tõsiselt kuntsnikuks saada Oma raamatus väitis Hitler et elas vaesuses. Tegelikult sai tema isa suurt pension, tänu millele oli võimalik saada poisil hea haridus. Peale 5 aastat algkooli astus adolf üheteistkümmnesena Linzi realkooli. Sinna kooli sai ta aga sisse kolmandal katsel. Tema vaateid mõjutasis tugevalt professor Leopold Poetschi loengud .1903. aasta alduses suri Alois Hitler, kuid tema pensioni hakkas saama ta naine. Adolf lahkus Linzi reaalkoolist 1904
ki külastas tihti Tartus elavat teadlasest onu Enn Kasake. Kor d külaskäigul, joonistas poisike rohelise pastakaga vana katkise kolmerublase, mis nägi välja väga naljakas ja tõepärane ühteaegu Onu soovitaski poisil kuntsnikuks hakata Pois s oli hämmeldunud kas tõesti saab ka joonistamisega leiba teenida, kas piltide tegemine võib olla elukutse? HARIDUS 1 985.a. Pärast kirikukooli lõpetamist, soovis astuda Tartu Kunstikooli, kuid teda ei võetud vastu.
Kunstide Akadeemiasse. Septembris 1907 sõitis ta Viini ning osales koos veel 112 kandidaadiga Allgemeine Malerschule sisseastumiseksamil. Oma kaasatoodud töödemapiga kvalifitseerus ta koos veel 33 kandidaadiga teise vooru, mis kujutas endast proovijoonistamist ning leidis aset 1. ja 2. oktoobril. Selle eksami sooritas edukalt ainult 28 kandidaati; ülejäänuid, sealhulgas Hitlerit ja Robin Christian Anderseni, vastu ei võetud. Kuna Hitleri unistus kuntsnikuks saada nurjus, siis pidi ta end esialgu ülal pidama postkaarte maalides ja juhutöid tehes. Hitleri ema suri 21. detsembril 1907 rinnavähki. Pärast ema surma kaugenes Hitler üha enam oma sugulastest. Pärast ema surma oli Hitleril õigus saada orvupensioni. Erinevalt muljest, mis jääb raamatust "Mein Kampf", elas Hitler oma orvupensioniga, mida ta pärast ema surma saama hakkas, algul üsna hästi ära. Tal oli teatav kunstianne; nii teenis ta lisa illustreerijana,
annaabi.ee 
