nurga peal seisab Staabimaja nurga vastas, kus iga talve nekruteid vastu võetakse. Pildid tehakse seal ilusasti ja odavalt." Esimesed fotoateljeed töötasid loomuliku valgusega, selleks ehitati nad eluhoonete päiksepoolsesse külge klaaskatuse ja klaaskülgedega verandale. Pildistamine toimus loomulikult vaid siis, kui valgust jätkus, paar tundi enne ja pärast keskpäeva. Fotomaterjalide tundlikkuse suurendamine võimaldas aga juba 19. sajandi teisel poolel hakata kasutama kunstvalgust, eelkõige mitmesuguseid 14 gaasilampe. Kui ilmusid esimesed elektrivoolu abil töötavad kaarlamp-valgustid, võeti needki 15 kohe kasutusele fotoateljeedes. Paljud käsitöölised loobusid senisest elukutsest ja avasid oma fotoateljee. Tekkis rohkesti rändfotograafe, kes rändasid oma varustusega ringi ning peatusid laatadel või sõjaväelaagrites 16
Ülavalgustuse osa kombineeritud valgustuses peab olema vähemalt 10%. Ainult kunstliku valgustuse kasutamine tööstuses on lubatud üksnes sel juhul, kui seda nõuab tehnoloogia - kunstkiud, täppismõõteriistad, elektroonikaaparatuur, kus töödeldakse materjale, mis ei talu päevavalgust. kunstliku valgustuse värvus/lainepikkus - milline parim Valgustuse värvuse eelistused on geograafiliselt erinevad - lõunamaades eelistatakse pigem külmemat tooni kunstvalgust, põhjamaades, ka Eestis, enamasti soojemat tooni valgustust. Siin on kindel seos kliimaga, me vajame alateadlikult ruumides sooja aistingut - päikest on ju niigi nii harva! Tüüpilised Eesti büroodes kasutatavad valgustoonid on 3000K (soe valge) ja 4000K (neutraalvalge). Eelistatum tundub siiski olema soojem toon. Valguse värelusest on juba niipalju kirjutatud, et piirdume konstanteeringuga - elektrooniline valgusti, mille
annaabi.ee 
