Kanadast sünkroonheli kaamera). Enne ei suudetid salvestada sünkroonheli, heli salvestati eraldi, pärast sobitati kokku. Brault suutis välja töötada süsteemi, kuidas ühendada magnetofon kaameraga. Ka kaamerad olid selleks ajaks muutunud väiksemaks, pilt oli stabiilsem ja sai ka käimise pealt filmida. Muutused võimaldasid spontaansemalt filmida. Paljudes kohtades sai filmida kunstvalguseta jms. Kuigi film teimub Pariisis ja taheti uurita pariislasi, film algab provotseerivate küsimustega, jäädvustatakse inimeste spontaanseid vastuseid. Tekkis rassismiteema. Ka on huvitav filmi ülesehitus: ühes osas on tänavaintervjuud, monoloogid, siis teises osas näidatakse filmitud materjali filmi osalistele kinosaalis ja siis filmitakse nende reageeringuid erinevatele aspektidele, lõpus autorid jalutavad mööda koridore ja arutlevad, kas filmi
kanadalasega Michel Brault'iga, kes tõi uue tehnoloogia. Nüüd sai film heliga ka sünkrooni sünkroonhelikaamera heli,mis on pildiga sünkroonis. Kaamerad olid muutunud selleks ajaks väiksemaks, uued objektiivid, pilt oli stabiilsem kui enne, sai filmida ka käimise pealt. Kasut. juba rinnamikrofone. Võimaldas palju spontaansemalt filmida ja kiiremini reageerida mingitele sündmustele, arengutele. Olid tulnud ka palju valgustundlikumad filmilindid, sai filmida ilma kunstvalguseta. See film on ühest küljest etnograafiline (uuritakse veidrat hõimu, keda nim. pariislasteks). Esit. tänaval küsimusi. Tulemuse üle arutletakse pärast (nii filmitegijad kui ka osalejad), kas täideti filmitegemise eesmärk. Rouchi mõju jõusid ka Ameerikasse, tema stiilis tehtud filmid olid väga populaarsed. Siiamaani selline vaatlev, spontaansete sündmuste jälgimine, kiire reageerimine on üks oluline meetod dokumentaalfilmikunstis
annaabi.ee 
