jagati 32 000 uueks taluks, lisaks anti mõisate 23 000 rendikohta rentnike pärisomandusse; 1939. aastal ulatus talundite arv 140 000ni. Maareform vähendas oluliselt maata talurahva osakaalu, alandas sotsiaalseid pingeid ja elimineeris vasakekstremistide mõju. Väliskaubandus Majanduse piiratud mahu ja sõjavõlgade tõttu oli väliskaubanduse tähtsus Eesti jaoks suur. Eesti eksportis põllumajandussaadusi, tööstuskaupu (tekstiilitooted, paber vineer, bensiin, klaas, kunstsarv, nahakaubad, maiustused) toorainet ja pooltooteid, importis tööstustoodangut ja toorainet. 1920. aastate lõpul eksporditi kuni 40% tööstustoodangust, 1930. aastail 2025%. Tööstuskaupade osakaal Eesti koguekspordis 1920.1930. aastail oli 3644%. 1938. aastal läks ekspordiks 28% põllumajanduse kogutoodangust. 1936. aastal olid Eestil väliskaubandussidemed rohkem kui 100 maaga, ülekaalukalt olid esikohal Suurbritannia ja Saksamaa, kus Eesti või ja peekon oli nõutud kaup
1865 Tselluloosatsetaat Avastas Paul Schützenberger, esialgu kasutamine raskendatud, laiemat kasutust leidis teatud eranditega pärast I maailmasõda. 1869 Tselluloosnitraat (tselluloid) 1872 Polüvinüülkloriid (PVC) Teadaolevalt valmistas esimest korda PVC-d kogemata Henri Victor Regnault, teistkordselt samuti kogemata 1872 Eugen Baumann, kasutusele võeti järkjärgult hiljem. 1894 Viskoos (ing. k. ka rayon) - Charles Frederick Cross, Edward John Bevan 1900 Kaseiin ehk kunstsarv (galatiit e valkplast, erinoid) 1908 Tsellofaan - Jacques E. Brandenberger 1909 Fenoolformaldehüüd e fenoplastid (bakeliit, kataliin) Esimesed nn tõelised plastid. Bakeliidi valmistas esmakordselt Leo Hendrik Baekeland 1912 tselluloosatsetaadi baasil fotograafias kasutatav film (laiemalt võeti kasutusele 1934) 1926 Karbamiid ja formaldehüüdvaigud 1926 Plastifitseeritud PVC - Walter Semon, tootmisse läks 1930-ndatel. 1927 Tselluloosatsetaadi laiem kasutuselevõtt
annaabi.ee 
