Ta jagas inimestele raha, seda keelamata. Ta ei tundnud raha väärtust. Nüüd hakkas ta kõigile raha jagama. See tegi talle ainult lõbu. Ta käis baarides ja jõi. Ta tegi baaris mitmetele inimestele välja. Nad otsustasid minna sõitma ja asusid sõidukitesse. See pakkus Bovale lõbu. Ta kukkus vankrist välja, ka see oli tema jaoks naljakas. Ta jõudis majani, kus ees seisid kuldtressides mehed, majal oli postide otsas roosad valguspallid. -ta istus toolile. Seina kaunistasid kunstpuud. Mängis muusika. Üle põranda jooskid roosad olendid. See tundus Bovale naljakas. Nähtavale tulid noormees ja tütarlaps lauldes. Noormees haaras mõõga ja torkas selle neiu südamesse. Kuid laul mängis edasi.(näidend) Bova hakkas nutma. Üks naine viskas teda apelsinikoorega, hiljem tõmbas ta enesega treppidest alla . naine istus tõlda ja võttis Bova kaasa. Ta toetas naise rinnale. Naine hakkas Bova juukseid silitama. Nad jõudsid suvila ette, kus nad tõllast välja tulid
Oluline osa aias oli labürint, põhjused - aias oli ruumikitsikus, kuid taheti aeda huvitavamaks muuta, luua juurde jalutusruume. Labürintide kujud olid väga erinevad. Uhkelt kaunistatud purskkaevud aias on pärit Araabiamaadest. Ristirüütlid puutusid oma retkedel kokku Araabiamaade ristikäikude ja teiste elementidega ning tõid sealseid ideid moonutatult Euroopasse. Kaasa toodi peale aiakujunduslike võtete (ristikäigud, metallist kunstpuud) ka taimi. Keskaegsest ilukirjandusest tuleb tähtsamana mainida nn Roosiromaani, Roman de la Rose (Guillaume de Lorris), allegoorilist poeemi, mis sündis 1230.-1270. aastate paiku. Selles kirjeldatakse paljusid aedu, mis andsid pildi euroopa aiakujunduse ideaalist keskajal. Raamat kirjeldab ühe noormehe unenägu imeilusast aiast, kus teda tabab Amori nool ja ta armub jäägitult ühte roosinuppu. Roosinupp sümboliseerib loomulikult noort tütarlast.