üksnes inimeste jaoks. Protagoras kaldub arvama, et "mateeria on voolav" ja kõikide asjade peapõhjused(logosed) asuvad mateerias. Niisis mitte jumalus ei ole esimene, mitte ka maailm, vaid üksnes inimene, kes iseennast ületab. Eetiliseks järelduseks on see, et nõrk allub seadusele. Ta on rumal, teenib võõraid huve. Tugev ei lase end seadusest segada. Mõisted "hea" ja "kuri" ei vasta loodusele vaid võõrale seadusele. Georgias Leontinoist Paneb aluse retoorilisele kunstproosale. "MITTE MIDAGI EI OLE OLEMAS". Sofistid suunasid filosoofia ajaloos esmakordselt pilgu looduselt inimesele. Esimest korda muutsid nad mõtlemise enda mõtlemise aineks, alustades mõtlemise tingimuste, võimaluste ja piiride uurimist. Nad allutasid ka eetilised väärtushinnangud müistuspärasele vaatlusele, avades seega võimaluse teaduslikult käsitleva eetika kujundamisele, mis lähtub teatud filosoofilisest süsteemist. Naiskurjuse sümbol: Xantippe.
Absoluutset tõde ei ole olemas, on subjektiivne tõde. Mõõdupuu on konkreetses inimeses. Aine osakesed ja nende voolamine määrab kõik ära. Mitte jumalus ega maailm pole esikohal, vaid inimene. Nõrk allub seadusele, ta on rumal, teenib võõraid huve. Tugev ei lase ennast segada (eetiline järeldus). Moraal on heaoluõpetus. GORGIAS (485-380): Põhiväide - "Mitte midagi ei ole olemas". Sündis Sistsiilias. Ateenas õpetab kõnekunsti, võidab poolehoidu. Paneb aluse retoorilisele kunstproosale (kasutab luulelist väljendust, laused vastandlikud, lõpud kõlavad sarnaselt). Palju matusekõnesid - loodud õppeotstarbel. Peateos "Olematust" - pole säilinud. Väidab selles, et mitte midagi ei ole olemas. 5 argumenti: 1)Kui midagi oleks olemas, siis peab see olema tekkinud või olema midagi. 2)Tekkinud see olla ei saa, sest mitte millestki ei teki mitte midagi. 3)Igavene see olla ei saa. sest siis oleks lõputu. 4)Isegi kui oleks olemas olemine, siis oleks see haaramatu
annaabi.ee 
