Küla habemeajajale esitatakse nõudmine: ta peab habet ajama ainult neil isikutel, kes endal ise habet ei aja. Kas ta endal ise habet võib ajada? *sofistide plussid - õpetasid inimesi kahtlema, õpetasid neid kasutama kriitikameelt sofistide miinused - viisid kriitikameele absurdini, mitte midagi pole tõest. Protagoras(480-410 eKr) ,,Inimene on kõigi asjade mõõt.'' - kõik sõltub inimesest, kõik näeme maailma erinevalt. Gorgias(485-370) Algatas nähtuse, nagu retooriline kunstproosa - väitluses kõne ajal tuleks kasutada kunstipäraseid metafoorilisi väljendeid. Teaduses on metafooride kasutamine keelatud. Sokrates(470-399eKr) Tänavafilosoof - liikus mööda Ateena linna tänavaid, jagas oma vaateid ükskõik kellega, kes kuulas. Ta ei pannud midagi kirja. Teame temast tema õpilaste kaudu. Xanthippe - Sokratese abikaasa, riiakas, õel, tige. Võttis ta naiseks, sest tahtis õppida kannatlikkust. Sokrates mõisteti surma tema õpetuse pärast
ometigi Demosthenese kõrval antiikaja kuulsaim kõnemees. Oleksin teinud referaadi Demosthenest, kui kahjuks ei leidnud materjali ja seetõttu jäi valik Cicerole. Cicero kõned advokaadina olid alati hästi ettevalmistatud ja täitsid oma eesmärki. Poliitikuna käitus ta vahest järelemõtlematult ja see põhjustas ka 43 a. ta surma. Samuti peatakse Cicerot ka antiikkirjanduse tugisambaks. Lõi rooma kunstproosa, rikastas ladina keelt ja muutis selle kõlavamaks. Temalt pärinevad väljendid: homo novus tõusik; curriculum vitae elulugu; cui bono kellele kasulik; ratsionaalne; opositsioon; fantaasia. Ilma Cicerota poleks tänapäeval ka ettekujutust hellenismiperioodi eri koolkondade õpetustest, sest just Cicero koostas nendest üksikasjalised ümberjutustused. Ta koostas ka ladina keelse filosoofia-alase terminoloogia.
ning kuldsest ajajärgust on pärit väljapaistvamad kõned. 31. Kes olid rooma kirjanduses tähtsamad proosaautorid I sajandil eKr? Kes olid rooma kirjanduse kuldse ajastu tähtsamad luuletajad? Tähtsamaiks proosaautoreiks 1. saj eKr olid: Marcus Tullius Cicero, Gaius Julius Caesar, Gaius Sallustius Crispus ja Titus Livius Luuletajad: Titius Lucretius Carus, Gaius Valerius Catullus ja Octavianus Augustus. 32. Milline on Cicero kirjanduslik pärand? Cicero kujunes tõeliseks rooma kunstproosa loojaks, rikastas ja täiustas ladina keelt, muutis selle nõtkeks ja ilmekaks, võimeliseks väljendama kõlavaid ja kauneid varjundeid. Tema pärand koosneb 58 kõnest, 12 traktaadist retoorika ja filosoofia alalt ligi 800 kirjast (ületab mahult iga muu rooma kirjaniku säilinud produktsiooni). Cicero teeneks tuleb pidada ka filosoofia-alase terminoloogia rajamist ladina keeles. Tema tähtsaimad teosed on: ,,Tusculanae disputationes"(,,Vestlused Tusculumis"),
Schilleri jälgedesse ja mugandanud klassikalise tragöödia võimsa masinavärgi omapäraselt Soome oludele vastavaks. Lisaks kirjanduslikele teatritrikkidele on siin ka palju värsket ja algupärast ainest. On ka luule ja proosa vaheldumine. Kivi peateos on ,,Seitse venda", mis ilmus 1870 aastal ,,Novelli-kirjavaras", mida ta oli plaanitsenud kirjutada juba 1850ndate lõpust peale. Oli küpsenud soome kunstproosa esimene klassik. Seitse venda sattus A. Ahlqvisti terava kriitika alla, rünnak kohutas ära ka Soome Kirjanduse Seltsi, ja lükkas romaani ilmumist edasi, kuni see ühes köites 1873 avalikkuse ette jõudis. Praegu on ,,Seitse venda" Soome tuntuim ja armastatuim raamat, mille peeglis näevad end tänapäeva soomlasedki ja mille ütlemisi tsiteeritakse kui üldlevinud kõnekäände.