1875. aastal kohtus ta prantsuse impressionistliku maalikunstniku Camille Pissarroga, kellega ta hakkas nädalavahetustel maalima. Ehkki algul oli ta maalikunstis niiöelda diledant, arenes ta väga kiiresti. 1880ndate aastate alguses oli Gauguini maalikunst valdavalt impressionistliku kallakuga. Aastail 18821888 esines ta oma töödega mitmetel impressionistide näitustel. 2 Kunstnikutegevus 1884. aastal kolis Gauguin oma perega Kopenhaagenisse, kus tema ärikarjäär ei olnud edukas. Aasta hiljem siirdus ta tagasi Prantsusmaale, jättes pere Taani. Ta üritas nüüd täielikult pühenduda maalimisele. Mõni aeg hiljem aga tema abikaasa elatise puudulikkusel Mette Sophie Gadd pöördus koos viie lapsega tagasi Gauguini juurde Prantsusmaale. Arles'is töötas ta üheksa nädalat koos Vincent van Goghiga. See maalimisperiood tõi
PAUL GAUGUIN 1848-1903 ELULUGU Eugène Henri Paul Gauguin Üks prantsuse tuntumaid postimpressionistlikke maalikunstnike Sündis Pariisis Ema Peruu päritolu, isa prantsuse ajakirjanik Lapsepõlv Peruus Merekaubandus ja Prantsuse merevägi Börsimaakler Camille Pissarro Kiire areng Aastail 1882-1888 mitmetel näitustel. ,,Kollane Kristus" KUNSTNIKUTEGEVUS 1884.a. Kopenhaagen Vincent van Gogh, sügav depressioon Aafrika ja Aasia kunst Sümbolism Pon-Aven´i kunstnikering 1891.a. Suured võlad, otsustas hüljata Euroopa Tahiti 1893 Pariisi erinäitus Siirdus Markiisaartele. 3 kuud vanglakaristust ja rahatrahv Muserdatud priiskavast elulaadist ja alkoholist LOOMING Maalikunstiga hakkas tegelema alles 38-aastaselt Eksperimenteerimine cloisonnisme´ga Käsitlusviis on pinnaline, tugevad kontuurid Värvid, tugevad kontrastid
I poolel väljendasid eestlaste soovi säilitada oma kultuurilist iseseisvust ja rahvuslikku identiteeti? Rahvuslikust ärkamisest ja eestlaste kultuurilise eneseteaduse kasvust annavad tunnistust Õpetatud Eesti Selts, ajalehe Perno Postimees, ,,Kalevipoja" Ilmumine, ,,Viru lauliku laulud", Koidula isamaluuletused, Hurda rahvaluulekogumise ürtused, Jakobsoni ,,Kolm isamaa kõnet", Eesti Aleksandrikooli rajamise püüded, Johann Köleri kunstnikutegevus ning mitmed muud ettevõtmised. 5. I Laulupidu. · Aasta, koht, millele pühendatud 1869, Tartu, ,,50aastase priiuse puhul" · Ametlik korraldaja (selts, eestvedaja) meeslauluselts ,,Vanemuine" · Millised kollektiiviliigid osalesid. Miks ei osalenud segakoorid (kus olid ka naised) esimesel kolmel laulupeol? Esinesid peamiselt meeskoorid, kuna pastorid ei lubanud naistel esineda kartes mässu naiste ja meeste vahel.
Rahvuslikust ärkamisest ning eestlaste kultuurilise eneseteadvuse kasvust annavad tunnistust Õpetatud Eesti Selts (asutatud Tartus 1838), Johann Voldemar Jannseni toimetatud regulaarselt ilmuv eestikeelne ajaleht Perno Postimees (1857), Kreutzwaldi sulest ilmunud Kalevipoeg, tema muinasjutud ja Viru lauliku laulud, Lydia Koidulaa isamaaluuletused, Jakob Hurda rahvaluulekogumise üritused ja Vana Kandle väljaandmine, Jakobsoni Kolm isamaa kõnet, Johann Köleri kunstnikutegevus ja muud ettevõtmised Johann Voldemar Jannsen 1857 hakkas seal välja andma ajalehte "Perno Postimees ehk Näddalileht. 1845. aastal ilmus tema kogumik 'Sioni-Laulo-Kannel'. See sisaldas lihtsaid rahvalikke laule, mille kohta Jannsen ise märkis, et neid võib laulda igal ajal ja igas kohas. Läbinisti ilmalikest lauludest koosnes tema teine kogumik 'Eesti Laulik' (saksa laulud, eesti sõnad). Siiski ei soovinud ta eestlasi saksastada, vaid püüdis saavutada, et ka
annaabi.ee 
