saavutuseks. Teose mõjujõudu aga vähendab liigne staatika, eriti näo ilmestamisel. Hoopis teistsugune oli samal ajal teostatud ,,Abikaasa portree". See on koorti varasema loominguperioodi tippsaavutuseks ja pika arengutee lõppresultaadiks. Oma käsitluslaadilt on abikaasa portreele väga lähedane ,,Karjapoiss" (ill 2). Pariisi-periood oli koort isikupärase loomingulaadi kujunemise ja küpsemise ajajärguks. Koorti jõuline ja omapärane kunstnikuisiksus formeerus Pariisi keerulises ja vastuolulises kunstimiljöös. Sellele vaatamata oskas Koort leida oma tee kunstis ja mainitud perioodi lõpuks on ta kordumatu loomingulise isikupäraga silmapaistev skulptor. Loomingulise õitsengu aastad kodumaal 1916. aastal pöördus Koort kodumaale tagasi ning asus esialgu elama Tartu, kus töötab suurem osa eestti loomingulise intelligentsi esindajaist. Tartu-aastatel töötas Koort hämmastamapaneva energia ja hooga
saatusliku sammu, mille järel täiuslikkus ja ilu muutusid äkki õõnsaks ning formaalseks ilutsemiseks. Kõrgrenessansi stiili iseärasuste veelkordseks selgitamiseks võib võrrelda Raffaeli "Sixtuse madonnat" Bramante Tempiettoga. Näeme nii arhitektuuri- kui ka maalikunstiteoses samu 11 põhimõtteid - sümmeetriat, harmooniat ja vormi suurelt nägemist. Üksikosad alluvad tervikule, kuid pole kaotanud ka iseseisvat väärtust. Raffaellist erinev kunstnikuisiksus oli Michelangelo Buonarotti. Tema oli suurim itaalia skulptor 16. sajandil ja ühtlasi ka kõigi aegade suurimaid skulptoreid. Paavstid kuhjasid ta üle suurte tellimustega ja Michelangelo võttis need kõik vastu ning kavandas tellitud tööd veel eriti hiiglaslikuna. Nii pidi paavst Julius II hauamonument koosnema rohkem kui 40 figuurist, kusjuures iga üksik nendes oleks ületanud elusuuruse. Selline ülesanne käis kunstnikul juba
annaabi.ee 
