aastal töötas Viljandi teataja toimetuses. 19141915 aitas ta toimetada käsikirjalist kunstiajakirja Ronk. 1917. aastal Pealinna Teataja korrespondendina viibis ta esimesel ülevenemaalisel nõukogude kongressil. 1920 ilmusid ajakirja Ilo kolmandas numbris tema puulõiketehnikas illustratsioonid Töörahva Elu ajalehe rajaja ja toimetaja. Töörahva elu sai alguse 1944.aastal ning praegu ajaleht ikka ilmub, kuid ajalehe nimeks Võrumaa Teataja. Looming Jaan Vahtra on küll rohkem tuntud kunstnikkuna kuid on kirjutanud hulga raamatuid nii täis- kasvanutele kui ka lastele ja noorsoole. Kirjandusmaastikule ilmus Vahtra 1900.aastal, mil tema luule ja jutukesed hakkasid ilmuma ,,Lastelehes" Jaan Vahtra on Võru kirjanduse jaoks tähtis nii tolleaegse rahva elu kujundajana kui ka setokeelse naljaraamatu autorina. Esimene raamat "Seto nali" (1905) on võrokiilne raamat, kost või lukõq rahvanalandid. "Tõrre talu tagatoas" (1914) on Vahtra ainukene näidend.
Kunstnikkude Rühma asutajaliige. 1935 kunstikooli "Pallas" õppejõud. 1936-40 "Noor-Eesti Kirjastuse" kunstiline konsultant. 1940 Määrati Jaan Vahtra Võru maakonna keskkultuurimaja direktoriks. Selleks ajaks oli J.Vahtra Eesti viljakamaid raamatuillustraatoreid. 1944. aastal rajas Võru ajalehe ,,Töörahva Elu" ja oli selle esimene toimetaja. 1947 27. Jaanuaril suri Võrus ning maeti Põlva kalmistule. JAAN VAHTRA Jaan Vahtra on küll rohkem tuntud kunstnikkuna kuid on kirjutanud hulga raamatuid nii täis- kasvanutele kui ka lastele ja noorsoole. 1930ndate keskpaidast keskendus peamiselt kirjandusele. Avaldanud ümaberjutustusi rahvajuttudest ja kodukandi-lugudest ning tõlkekirjandust. Noorusaastali avaldati tema jutte ja luulet ajakirjanduses. Lastele kirjutanud jutukogud ,,Kuldne laev" (1938), "Noorusmaa"(1947) "Minu noorusmaalt" I-III (Tartu 1934, 1935, 1936), "Laane kurus"(1935), "Ohvrikivi" (1937 ) ,,Metsajärv" (1940), "Õngitsemas" (1946) jpm
annaabi.ee 
