Oscar Wilde Iiri päritolu kirjanik, oli luuletaja, proosakirjanik ja näitekirjanik. Tema põhimõte oli, et kunst on kunsti pärast ja üks suurimaid väärtusi on tegelikult ilu ja inimesedki teevad tihti otsuseid ilust ja rahast sõltuvalt. Inimesed on silmakirjalikud, kuid eitavad seda. Tal oli pere ja 3 last. Tema elu lõppes vaesuses, oli mõnda aega vangis, kuna ta homoseksuaalsed kalduvused tulid välja. Pärast seda elas valenime all Pariisis. Kuulsaks sai oma kunstmuinasjuttudega, kus kujutab inimeste isekust ja silmakirjalikkust. Kuulsaim kunstmuinasjutt on ,,Isekas hiiglane"-tal on väga ilus aed, lapsed tahavad seal mängida ning ta ajab neid ära sealt. Ajab lapsed ära ja aeda tuleb igavene talv. Lõpuks ta näeb puu otsa roninud last ning see puu on pungades. Siis ta laseb lapsed enda aeda ja aed hakkab haljendama. Hiiglane lõpuks sureb vanadusest oma õite keskel. Sõnum: ei tasu olla isekas ja kõike endale hoida, kuna seda jagades saab rohkem rõõmu
enam kaugel. ÕES tegevuse raames hakkab kujunema ka Kalevipoja idee. Idee autor on paljuski Faehlmann ise. Mitte ei tegele vaid Kalevipojaga, vaid püüab eestlastele kunstmuinasjutte, -mütoloogiat luua. On kogunud ka folkloori, sealt saanud oma muistsetele kangelastele sisu. On pöördunud ka naabermaade poole (Soome mütoloogilised tegelased ning antiikkangelased, et nende isikuomadusi, saatusi ja saavutusi eesti muinaskangelastele külge pookida). Tegemist eesti kunstmuinasjuttudega, mis vormistatakse kõik saksa keeles. Ette kanti esialgu just ÕESis. 1839. aastal kõneõhtutel võetakse Kalevipoja teema üles, mitte ainult Faehlmann üksi, vaid ka teised aitavad ta tulevase eespose piirjooni paika panna. Seltsi juures on teisigi tegelasi. Üks, kes aktiivselt ÕESis kaasa lõi, oli Kreutzwald. Viimane seab oma eesmärgiks eestikeelsete raamatute väljaandmise, eelkõige õpetlike
annaabi.ee 
