loomi. Valitsejate lossid olid sageli väga suured. Näiteks Assüüria valitseja Sargon II lossis Korsabadis oli 210 eri ruumi. Kõik olid 14 m kõrgusel nelinurksel savitellistest platvormil ja olid ümbritsetud müüriga, oli mitu suur siseõue, samuti rida väiksamaid, ei puudunud ka lossitempel tsikuraadiga, Mesopotaamias kasutati telliskividest laotud kaart ja võlvi. Skulptuuri arengut pidurdas sobiva materjali puudumine. Skulptorid pidid kasutama savi. Tähtsamate kunstliste ülesannete täitmiseks hangiti kivi kaugelt välismaalt. Eelkõige püstitai plaaditaolisi kivisambaid(nn.steele), mille reljeefid pidid jäävustama sõjalisi võite ja kriipsutama alla valitseja võimu suurust. Reljeefidel kujutatud inimfiguurid on üpris kohmakad, hästi antakse edasi detaile käte jalgade lihaseid, relvi, riietust jne. Kujude poosid olid puised ja tardunud, kuid suursugused, võimukad ja ähvardavad. Tähelepanu pöörati
Relve, Hendrik 1981. Vahtral on sünnipäev sügisel. Tallinn: Valgus. Ridala, Villem 1921. Ringi mööda kodumaad. Tallinn: Maa. Silla, Vasso 1924. Rändur Eestis. 50 marschruuti läbi Eesti. Tallinn: E.S.S. "Kale- vi" Turist-osakond. Sirge, Rudolf 1979. Rabamännid. – Teosed, 5. kd. Lühiproosa II. Tallinn: Eesti Raamat, lk 274–304. Spuhl-Rotalia, Jaan 1896. Kodumaa kalad: Eesti-, Liiwi- ja Kuuramaa wetes ning Läänemeres elutsevate kalade looduslugu, nende püüdmine kunstliste abinõuu- dega, kaswatamine, kunstlik sugutamine ja kalatiikide asutamine. Viljandi: A. Peet. Tammsaare, A. H. 1988a [1915]. Koitjärvelt I. – A. H. Tammsaare. Kogutud teosed, 16. kd. Publitsistika II. Tallinn: Eesti Raamat, lk 56–61. Tammsaare, A. H. 1988b [1920]. Saaremaa veste. – A. H. Tammsaare. Kogu- tud teosed, 16. kd. Publitsistika II. Tallinn: Eesti Raamat, lk 683–693. Thom, Alma 1932. Vilsandi linnuriik. Tartu: Loodus. Tooming, Osvald 1975. Puude taga on mets
annaabi.ee 
